„100 suusatundi“ tõi radadele 1500 osalejat
Eesti Suusaliidu ja Eesti Terviseradade viiendat aastat korraldatud kampaania „100 suusatundi“ tõi tänavu suusaradadele kokku ligi 1500 osalejat üle kogu Eesti. Kampaania kutsus lapsi, noori ja täiskasvanuid tasuta suusatundidesse, pakkudes võimalust teha esimesi suusasamme või arendada olemasolevaid oskusi kogenud treenerite juhendamisel.
Kokku toimusid treeningud 50 erineval suusarajal pea kõikides Eesti maakondades. Suusatunde viisid läbi üle 40 treeneri ja juhendaja ning lisaks murdmaasuusatamisele oli sel aastal võimalik osaleda ka mäesuusatundides ja määrdekoolitustel.
Kampaania sai 18. jaanuaril alguse Terviseradade suusapäeva ja ülemaailmse lumepäeva sündmustega ning lõppes 25. jaanuaril laskumisõpetuse tundidega Estoloppeti maratoniradadel.
Jaanuarikuu algusest on valitsenud väga talvised olud ning üle Eesti on avatud enam kui 700 kilomeetrit suusaradu. Eesti Terviseradade juhataja Assar Jõepera sõnul on suusatamistingimused olnud jaanuaris ideaalilähedased. „Kui eelmisel talvel nappis lund kõikjal peale Alutaguse, siis praegu on Eestis üle 100 hooldatud suusaraja. Tasuta suusatunnid on andnud paljudele inimestele lisamotivatsiooni suusatada. Suur tänu kõigile treeneritele ja juhendajatele teadmiste jagamise eest ning rajameistritele suurepäraselt hooldatud radade eest. Tundub, et talv kestab veel pikalt ja suusatundides osalenud inimesed saavad omandatud teadmisi praktikas rakendada,“ ütles Jõepera.
Eesti Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll tõdes, et huvi kampaania vastu on aasta-aastalt kasvanud. „On rõõmustav näha, et „100 suusatundi“ kõnetab järjest rohkem inimesi. See kinnitab, et suusatamine on eestlaste jaoks jätkuvalt oluline ja armastatud liikumisviis. Meie eesmärk on pakkuda talvist liikumisrõõmu üha laiemale ringile ning innustada inimesi ka edaspidi suusaradu kasutama,“ sõnas Koll.
Eesti terviserajad – 20 aastat tervislikke liikumisvõimalusi
Eestis on üle 120 hooldatud terviseraja, kokku rohkem kui 1100 kilomeetrit. Rajad on tähistatud kaartide ja viitadega ning nende juurde kuuluvad jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id. SA Eesti Terviserajad asutati 2005. aastal Merko, Swedbanki ja Enefiti koostöös. 20 aasta jooksul on terviseradade arendamisse panustatud üle 8,5 miljoni euro, millele on lisandunud riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide toel enam kui 75 miljonit eurot investeeringuid.
