|
Uudised
03.01.2025
Täna võistlesid Eesti murdmaasuusatajad Val Di Femmes Tour de Skil sprindis. Martin Himma sai kvalifikatsioonivoorus 24. koha ning pääses sealt veerandfinaali. Oma sõidus jäi ta seejärel viimaseks ning lõpetas võistluspäeva 28. kohal.
„Eelsõidus tundsin end täitsa hästi, läksin julgelt välja ja suusk toimis ülihästi. Tõus oli küll väga raske, aga suutsin selle ära kannatada ning arvan, et sealt tuligi koht kolmekümne parema seas, rääkis Himma. „Veerandfinaali algus oli täitsa okei. Isegi tõusul, ehk siis kuskil 500 meetrit enne lõppu, tundsin end veel täitsa hästi, aga tõusu otsas laugemal osal tuli järsku liidritega väga halb vahe sisse, mistõttu ma ei saanud laskumises tuulde. Rootslane tuli hoopis minu tuules ja võttis peale seda viienda koha,” analüüsis sportlane veerandfinaali. „Jääb natuke kripeldama, et ma esimesel neljal eest ära minna lasin, aga üldiselt olümpiaradadel veerandfinaali sõita oli ülitähtis kogemus ning olen päevaga rahul. Järgmine kord tuleb lihtsalt targemalt sõita. Sain aga enesekindlust juurde, et suudan küll parimatega konkureerida,” lõpetas ta.
17.11.2024
Sel nädalavahetusel, 15.-17. novembril toimus murdmaasuusatajate hooaja esimene võistlus Soomes, Olosel, Muonios. Parima tulemuse tegi Martin Himma, kes sai täna 10 km uisutehnikas üheksanda koha.
„Läksin julgelt välja,” kommenteeris Himma tänast sõitu. Ta ütles, et kui reedeses sprindis jäi talle tunne, et on enamaks suuteline, siis pead ta sellest norgu ei lasknud. Laupäevasel klassikadistantsil andis mees endast parima, olgugi, et tingimused ei olnud tema jaoks lihtsad. „Suurt tõusu ja põhiringi ei olnud sees, mistõttu tuli end tõestada paarisosas, mis pole mu tugevaim külg,” rääkis Himma. „Tänu nendele kahele päevale sain aga ennast käima ja täitsa hea hoo sisse,” lisas ta. „Kahe võistluspäeva järel tundsin, et minek on hea ja läksin tänasele võistlusele julgelt ja vihaga peale.” Suurem tõus ja raskem ring tõid Himmale konkurentsieelise. „Võtsin hetkeseisust peaaegu maksimumi välja,” arvas ta. Mõned õppekoha mees siiski ülejärgmisel nädalavahetusel Rukal toimuvaks MK-hooaja avavõistluseks leidis. „Ma arvan, et Ruka sprindi- ja distantsiring sobivadki mulle paremini,” lõpetas Himma ootusärevalt.
19.03.2024
Nädalavahetusel toimusid Otepääl Põhjamaade noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. Stardis oli üle 120 sportlase Taanist, Norrast, Rootsist, Leedust, Lätist, Soomest ja Eestist.
Kodupubliku ees asus võistlusrajale ka rohkem kui 45 Eesti noorsportlast, sh murdmaasuusatamise koondislased:
Tüdrukud: Gerda Kivil (Emajõe Suusaklubi), Herta Rajas (Alutaguse Suusaklubi), Meril Adeela Alev (Suusaklubi „Jõulu“), Mirtel Kaljumäe (Spordiklubi CFC), Susan Sarapuu (Spordiklubi CFC), Nora-Loreen Ossip (Võru SPKO / Võru Sukl)
Poisid: Daniel Varikov (Võru Biathlon), Toni Andree Saarepuu (Võru SPKO / Võru Sukl), Juss Leiner (Suusaklubi „Jõulu“), Igor Snitsarenko (Spordiklubi CFC), Oskar Lehto (Võru SPKO / Võru Sukl), Andero Virkebau (Alutaguse Suusaklubi/Jõhvi Spordikool)
Kuidas meil läks?
02.03.2024
Eesti Olümpiakomitee haridusstipendiumi pälvisid 2024. aasta kevadsemestril 21 endist ja praegust tippsportlast.
EOK büroojuhi Jaanika Eilati sõnul on stipendium sportlastele hea abivahend. „Haridusstipendium soodustab sportlastel sportlaskarjääri ajal või pärast karjääri lõpetamist omandada kõrg- või kutseharidust. Palju on korduvtaotlejaid, mis näitab, et meie sportlased on järjepidevad ja soovivad oma õpingud lõpuni viia,“ ütles Eilat.
Sportlastele on stipendium lisaväärtus. Jetispordi maailmameister Jasmiin Üpraus, kes omandab bakalaureusekraadi ettevõtluse ja turunduse erialal ettevõtluskõrgkoolist Mainor, hindab stipendiumi kõrgelt.
„Mulle on alati meeldinud idee haridus- ja sporditeekonna sidumisest, kus üks toetab teist. Tänu kõrgharidusele oskan ma oma sportlaskarjääri teadlikumalt suunata ning sport on loonud võimalusi oma elu ka teistes valdkondades kindlustada. Vastav stipendium on justkui kirss tordil, mis teeb meele heaks ning aitab mul saada parimaks igal (eri)alal,“ ütles Üpraus.
Mainori üliõpilasesinduse liikmena püüab ta ka oma kaasüliõpilaste aktiivsustaset tõsta. „Mul on hea meel, et läbi spordi saan ma innustada ka teisi tudengeid liikuma ning rohkem aktiivsed olema. Näiteks võitsin üliõpilaste talimängudel meie kõrgkooli esimese medali ja seda hoopis mudamaadluses,“ sõnas Üpraus.
18.02.2024
Täna peetud 50.Tartu Maratoni võitis tasavägises finišiheitluses Henri Roos, kelle nimele kirjutati ka uus rajarekord ajaga 2.27.41,7. Võitjale järgnes alla sekundi kaotanud Marko Kilp (+0.00.00,8) ning kolmanda koha saavutas soomlane Lauri Lepistö (+0.00.01,1).
"Oli harukordne, et saime juba kolmandal kilomeetril kolmekesi eest ära. Arvan, et Marko, Lauri ja mina olime täna kolm tugevamat meest ning jõuvahekorrad tehti kiiruse pealt selgeks. Tegime kõik kolmekesi tööd kuni 400 meetrit enne lõppu Marko proovis, kuid ei saanud eest ära. 200 meetrit enne finišit sain aru, et nüüd on minu võimalus," kommenteeris teistkordselt Tartu Maratoni võitnud Henri Roos. "Rada ja olud olid kohati perfektsed. 25 km/h ja kiiremini maratonil tavaliselt ei sõideta," lisas ta rajarekordi püstitamise kohta.
14.01.2024
15. jaanuaril stardib taas Suusaliidu ja SA Eesti Terviserajad projekt “100 suusatundi”, mille raames annavad Eesti endised tippsuusatajad ja kümned treenerid ühe nädala jooksul üle Eesti algajatele ja harrastajatele tasuta suusatunde.
Tasuta suusatunnid on mõeldud lastele ja noortele, kes pole veel kunagi suusatanud või täiskasvanutele, kelle viimased suusasõidud on jäänud aastate taha. Treeningud toimuvad pea kõikides maakondades, kokku enam kui 40 suusarajal, mille eest kannavad igapäevaselt hoolt Eesti terviseradade rajameistrid. Oma tarkusi jagavad seitsme päeva jooksul kokku ligi 50 treenerit, teiste hulgas Eesti endised suusatipud Kristina Šmigun-Vähi, Tatjana Mannima, Raul Olle, Peeter Kümmel, Anti Saarepuu, Kaili Ots ja Vahur Teppan. Ühtlasi annab Paides suusatunni Ironman Tallinn triatloni vedur Ain-Alar Juhanson.
Lisaks on sel aastal kavas mitmed edasijõudnutele mõeldud pikemad suusamatkad, mille eestvedajate seas on ka näiteks tuntud näitleja Veikko Täär ja endine suusataja Timo Simonlatser.
23.12.2023
Alates hooajast 2023/2024 on võimalik kõigil harrastajatel osaleda ka oma vanuseklassi murdmaasuusatamise Eesti meistrivõistlustel. Võistlustel osalemise eelduseks on Eesti Suusaliidu litsentsi omamine, mida on võimalik mugavalt soetada e-poe kaudu.
Võistlused toimuvad:
30.12.2023 Jõulumäe vabatehnika sprint (MN, MN H, MN40, MN45, MN50, MN55+)
04.01.2024 Tehvandi 10 km klassika eraldistart (MN, MN H, MN40, MN45, MN50, MN55+)
05.01.2024 Tehvandi 10 km vabatehnika eraldistart (MN, MN H, MN40, MN45, MN50, MN55+)
09.03.2024 Haanja 43 km klassikatehnika ühisstart (Haana Maraton) (MN, MN H, MN40, MN45, MN50, MN55+)
10.03.2024 Haanja lühikesed klassika distantsid (MN60, MN65, MN70, MN75+)
Tutvu Eesti meistrivõistluste infovoldikuga, vaata täpsemat infot Eesti Suusaliidu võistluskalendrist ja vajadusel küsi nõu info@suusaliit.ee. Rajal näeme!
05.12.2023
Uue suusatalve lumeolud on hoogsalt lisa saanud ja tasahilju on ilmumas ka karmimaid talvemärke. Eelkõige on selleks just viimasel nädalal tunda andnud ka pakaselisemad ilmad, kus selgete ilmadega ei päästa selle aja napp päiksesesoegi. Mitmed näited tipptasandi suusatajatest ja nende külmumisest võistluste käigus on kutsunud üles põhjalikumalt riietusküsimustesse suhtuma või siis isegi Rahvusvahelise Suusaliidu tasemel kaaluma, kas ei peaks võistluste toimumiseks lubatud temperatuuripiire inimlikumaks tegema. Aga kui on ikkagi maailmatasandil võistlussari toimumas, siis pole korralduslikust aspektist niisama lihtne "külmapühasid" sisse lükkida... Nii et talveoludes toime tulemine jääb eelkõige igaühe ensehoolde küsimuseks.... Nagu on see ka igapäevase selga, jalga, pähe ning kätte panemise osas...
Seega siis - lähikuudel peaks nüüd piisavalt arvestama nii külma, tuule kui niiskusega, mis koos toimides eeldavad meilt välitingimustes toimetamisel mingitki kogemuste omamist... Kui seda pole, siis aitab ehk seegi, et anname endale ikkagi aru, et talv on päris karm värk ja niisama "särgiväel" ja uisa-päisa sinna - lume ja pakase "rüppe" tormata ei saa... Nagu ütleb ka Lüganuse vanasõna , siis...
"Tali tahab tallukaida, vilu villast riieta!"
Talviste tegemiste jätkumist silmas pidades pakukski siinkohal mõningaid soovitusi, mida tasuks läbi lugeda, et siis juba konkreetsetesse oludesse minnes end turvalisemalt tunda...
31.08.2023
Eesti Suusaliit sõlmis koostöölepingu Cargoservice OÜ-ga eesmärgiga tagada suusasportlaste muretu liikumine
Eesti Suusaliit ja Cargoservice OÜ ühendasid jõud, et üheskoos anda meie murdmaasuusatajatele ja kahevõistlejatele hoogu juurde osalemaks 2023/2024 hooajal ettevalmistus laagrites ja võistlustel. Cargoservice toetab meie suusasportlaseid uue multifunktsionaalse bussiga Mercedes Benz Sprinter, millega saavad sportlased koos varustusega kiirelt ja mugavalt liikuma.
Suusaliidu tegevjuht Kristjan Koll sõnas: „Meil on suurim heameel, et Cargoservice märkas meie sportlaste pingutusi ja potentsiaali ning leidis võimaluse andmaks endapoolse panuse suusaspordi arendamisel. Meie sportlased liiguvad rohkelt mööda maailma ringi ja on äärmiselt oluline, et see protsess oleks nende jaoks võimalikult lihtne ning mugav. Meie kätte usaldatud buss sai sisustatud tipptasemel mugavustega, mis võimaldab sportlastel ka pikematel reisidel lõõgastuda ja viib nad turvaliselt koos varustusega kohale. Peale esimesi laagreid on olnud tagasiside sportlastelt ülimalt positiivne ja Suusabuss teeb oma tööd usinalt. Omalt poolt tänan ka südamest Kasparit, kes selles pikas protsessis oli äärmiselt osavõtlik ja panustas rohkelt aega saavutamaks parimat tulemust.“
„Oma igapäevatöös tunnetame pidevalt, kuivõrd oluline on oma töö kiireks ja sujuvaks teostamiseks korralik hooldusbuss. Täpselt sellist bussi tahame ka pakkuda meie sportlastele. Näeme, et meie Eesti sportlased saavad olla maailma konkurentsis vaid juhul kui neil on olemas selleks parimad võimalused. Enda poolt pakumegi lahendust, kuidas saaksid meie sportlased treeningutele mugavalt ja kiirelt. Head kasutamist ning häid tulemusi!“ kommenteeris Cargoservice OÜ esindaja Kaspar Sallo.
Bussivõtmete üleandmisel osalesid lisaks Suusaliidu tegevjuhi Kristjan Kollile ja ettevõtte Cargoservice OÜ esindaja Kaspar Sallole ka murdmaasuusatamise meeste koondise liikmed, Granul Invest Teami noored kahevõistlejad ning treenerid Aivar Rehemaa ja Andrus Ilves, kes hakkavad bussi kasutama.
Pilte bussi üleandmisest näed siit.
Bussi tutvustavat videot näed siit .
Fotode ja video autor on Kelvin Kivimaa.
19.03.2023
NOËP kutsub suusatippudele kaasa elama: Eesti publikut kiputakse alahindama
Selle aasta augustis staadionikontserdi andev NOËP leiab, et vaimse tervise turgutamiseks tuleks end laadida nii muusika kui kultuuriga. Artist ise on nii suur korvpalli, tennise kui suusafänn ning eelistab sündmusi kogeda oma silmaga.
Suurtel spordi- ning muusikasündmustel on palju ühist - pakuvad nad ju mõlemad meeldejäävaid elamusi ja tugevaid emotsioone. Korraldusperioodid on pikad ning töömahukad, tihti ka majanduslikus mõttes riskantsed.
„Kui keegi korraldamist ette ei võtaks ning vaeva ei näeks, siis ei oleks meil ju neid lahedaid sündmusi, kus käia. Meie puhul oli see tiimisisene „sisetunne“, mis ütles, et just nüüd on õige hetk staadionikontserdiks, kuigi majanduslik olukord ehk ei ole kõige tugevam,“ ütleb NOËP, kes 19. augustil esimese Eesti artistina soolokontserdiga A. le Coq Arenal üles astub, mõtiskledes.
17.03.2023
Podcast „Suusajutud“ on sel korral läheneva Tallinna murdmaasuusatamise MK-etapi lainel. Räägime kõigest, mis sellega seondub. Külas on võistluste juhataja Robert Peets.
Suusatamise taustaga Robert Peets räägib detailideni lahti, kuidas Tallinnasse MK-etapp ikkagi saadi. Rahvusvahelisel suusaliidul ehk FIS-il oli eestlastele selge nõudmine ja näiteks seetõttu Otepää võistluspaigana enam kõne alla ei tulnud.
Tallinn sai MK-etapi korraldusõiguse teisel katsel, esimesel otsustamisel jäi mõni hääl puudu. Mis sai kaalukeeleks ja milline nõudmine FIS-il oli?
Räägime võistlusrajast, oodatavast publiku hulgast, saame teada, kes maksab suuresti korralduskulud, millal hakkab suusatajate maailma koorekiht Eestisse saabuma ning kui võrdseks ja ettearvamatuks teeb võistluse piirangutega suusahooldus.
Sekka ka Robert Peetsi taustast, kes on FIS-i tehnilise delegaadina olnud ametis kolmedel maailmameistrivõistlustel ja kümnetel MK-etappidel, töötanud kuus aastat võistlusdirektorina Visma Ski Classic pikamaasuusatamise sarjas, kodusel tandril vedanud Alutaguse suusaklubi ja korraldab seniajani Alutaguse suusamaratoni.
Vestlust veab Ivar Jurtšenko.
13.03.2023
Lauluväljaku MK | Anett Kontaveit kutsub laulukaare alla kaasa elama: kodupublik annab omadele tohutult juurde
Tipptennisist Anett Kontaveit peab suurvõistluste Eestisse toomist oluliseks nii ala arengu kui rahvatervise seisukohast.
21. märtsil murdmaasuusatamise MK-etapil maailma paremikuga koos võistlevatele noortele sportlastele soovitab Kontaveit oma võimalust kasutada ja püüda seda ka täiel rinnal nautida. „Kodus võistlemine on tegelikult privileeg, mida sportlastel sellisel tasemel kuigi tihti ei ole,“ leiab ta.
„Usun, et seda suuremat pinget on võimalik ka enda jaoks positiivseks mõelda. Tähtis on nautida seda, et oma inimesed on tulnud kaasa elama ning nendelt energiat juurde võtta. Meie spordipublik on minu arust väga hea, ala reeglitest peetakse lugu ja omadele elatakse kaasa kõigest väest. Minu jaoks on kodupubliku ees mängimine alati kõige meeldivam kogemus ja see annab mulle tohutult positiivset jõudu juurde.“
Tippsporti tasub võimalusel alati kohapeale vaatama minna. „Sellisel tasemel rahvusvahelised võistlused kasvatavad nii ala populaarsust kui annavad nii mõnelegi veelgi aktiivsemalt treenimiseks indu juurde.“
Mullu sügisel esimest korda rahvusvahelise WTA 250 Tallinn Open tenniseturniiri kogemuse pinnalt soovitab Anett Kontaveit spordirahval alustatud teekonda kindlasti jätkata. „Minu kui sportlase jaoks oli WTA turniiri Tallinnas toimumine väga eriline. Teiste tennisistide käest sain korralduse kohta ainult väga head tagasisidet, turniiri jaoks loodud tingimused olid suurepärased ja kõik jäid väga rahule,“ tunnustab Kontaveit Eesti spordikorralduse tugevat taset.
„Loodan, et võimalus näha oma silmaga suurt tennist inspireeris järelkasvu veel innukamalt treenima, pingutama ja võistlustel osalema, sest just selline mõju võiks ühel suurüritusel alale laiemalt olla,“ usub ta.
10.03.2023
Kalev Kruus soovitab lapsed ekraanide tagant lauluväljakule viia: kohapeal toimuv võib olla väga silmiavav
Marta Vasarik
Eesti üks ägedaima suuvärgiga legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus on veendumusel, et tippatleetidega võistlused innustavad liikuma ja ühendavad inimesi. Spordisõber loodab väga, et kaasmaalastel jätkub indu suurvõistlusi just Eestis korraldada.
Kas ja miks peaks üks liikumisharrastaja spordivõistlust kohapeale vaatama minema, selmet jälgida tipptasemel režiiga ja hästi ettevalmistatud kommenteeritud ülekannet mugavalt kodus?
Ega otsest põhjust ju polegi, vabalt võib ka head ülekannet kodust vaadata, aga kui hea spordivõistlus koju kätte tuuakse, siis kohapeale minek ja kaasa elamine on ikka natukene teistsugune kogemus. Saad näiteks jälgida ise just seda sportlast või sooritust, mida tahad, mitte sõltuda telepildi edastatavast valikust.
Hea spordivõistlusega käib kaasas ka melu, mis nakatab liigutama. Selles valguses on eriti oluline võistlustele kaasa võtta lapsed, sest neile, kes on tänapäeval harjunud kõike ekraani vahendusel nägema, võib kohapeal toimuv olla väga silmiavav kogemus.
Minu enda lapsepõlvemälestused on väga helged, lisaks spordile ka kulinaarsed - Kalevi spordihalli kartulisalat ja viinerid ketšupiga või rallidel söödud šašlõkid on maitsed, mis jäävad lapsepõlve ja neid korrata pole võimalik.
Kohapeale minek ja pileti ostmine tagab ka võimaluse, et siin maailma nurgas üldse midagi toimuks ja korraldajad viitsiks tippvõistlusi korraldada.
Mingite spordivõistluste näitamine teles ja Eesti Rahvusringhäälingus on minu meelest justkui kohustuslik. Võtame näiteks viimase Tartu Maratoni. Kui me räägime liikumisaastast, siis on täiesti arusaamatu, et maratonist pole ERR-is ülekannet. See ühendab spordist lugupidavaid inimesi ja mitte vähe. Mina pean lugu ka tantsu- ja laulupeost ja see on justkui
loomulik, et ERR teeb sealt otseülekandeid ning peabki tegema. Sama elementaarne peaks olema ka otseülekanne Tartu Maratonilt ja tänaseks juba miks mitte ka Ironmanist.
Kas näiteks Ironmanil osalemine on sellele teemale ka mingi muu vaatenurga juurde andnud? On publiku kaasaelamine päriselt ka abiks?
Publiku olemasolu Ironmanil on väga tähtis. Mina oma tempo juures jõuan kaasaelajaid märgata ja mõnega isegi juttu ajada. Eelmisel Ironmanil oli jooksupubliku hulgas üks mees, kes soovis pikalt jalgpallist rääkida. Päris põnev oleks olnud, aga ta ise kõndis nii kiiresti eest ära, et ma ei jõudnud järele.
Lisaks oli eriti tore näha lastega peresid, kes olid tulnud oma kodukülade teeotstesse ratturitele kaasa elama. Julgemad olid isegi kõlarid toonud, lasid seal päev otsa muusikat ja ergutasid tuhandeid möödujaid. Sellised asjad teevad südame soojaks! Mina proovin alati neile pöialt näidata, sest just need inimesed tõestavad, et tegelikult pole pooleks päevaks liikumise nimel tee sulgemine probleemiks. Tore värk!
Ironmani olemasolu siin kodus on ikka reaalselt ülim asi ja ma väga loodan, et kestab veel pikalt.
Millised on need Eestis toimunud spordisündmused, mis on pakkunud suurima elamuse?
Viimase tõesti toreda elamuse pealtvaatajana sain Kalevi spordihallis, kui käisin koos pojaga Kalevi meeskonna eurosarja kohtumist vaatamas. See oli täpselt nii vinge nagu üks korvpall olema peab. See, mida Kalev Cramo praegu teeb, on just see, mida ma olen viimased 10-15 aastat isiklikult oodanud. Jätkuks vaid eestvedajatel ja toetajatel indu, et see asi kestaks ja areneks.
Kuidas vaatad kõrvalt nende spordikorraldajate (tihti õhinapõhist) entusiasmi, kes panevad kogu oma eluenergia selle alla, et Eestis oleks WTA turniir Ironman, WRC ja mitmed MK-etapid?
Ma olen seda ka varem öelnud, et kõik kes toovad Eestisse suuri asju, väärivad tunnustust. On see Tallinna Maraton, Ironman, Rally Estonia, Tartu Maraton vms.
Õiguste saamine on üks teema, aga kõikide osapooltega kokkuleppimine, trassid, liiklus, vabatahtlikud … see nimekiri on lõputu ja kohati ikka uskumatult keeruline ülesanne. Miskipärast on kõige selle avasüli vastu võtjaid vähem kui neid igasuguste agade väljamõtlejaid. Olles sündmuste köögipoolt õige pisut näinud, siis vahel paneb küll imestama, miks need korraldajad seda viitsivad.
Annaks jumal, et nad viitsiks! Meil on olemas näiteid muusikavaldkonnast, et kui keegi lõpuks solvub, siis tõeliselt suuri superstaare lauluväljakule enam nii palju ei jõua. Loomulikult läheb elu edasi, aga nii emotsionaalses kui päris kindlasti ka majanduslikus mõttes palju vaesemalt.
08.03.2023
Elunipp lapsevanematele! Gerd Kanter teab, kuidas saada lapsi spordist huvituma
Marta Vasarik
Olümpiavõitja, armastatud spordieeskuju, isa ja treener Gerd Kanter leiab, et lastele maast madalast spordihuvi tekitamiseks tuleb nad viia ka erinevaid võistlusi kohapeale vaatama. Melu, hasarti täis mõõduvõtt ning põnevad lisategevused, kus saab ise midagi kogeda ja katsetada, mängivad Kanteri kinnitusel uudishimu kujundamisel väga märgilist rolli.
Kõrgel tasemel sündmuste Eestisse toomine on tema sõnul oluline nii spordimaailma kaardil püsimise kui järelkasvu seisukohalt. Korraldajamaa eeliseks on nii mõnegi ala puhul võimalus lubada starti suurem arv sportlasi, mis võib ühe karjääri alguses oleva noore jaoks sooritusest hoolimata olla elumuutev kogemus.
Maailma tippe saab Tallinnas võistlemas näha oma silmaga
Kui tippsuusatamist sai äsja näha teleri vahendusel, siis 21. märtsil tulevad maailmakarikasarjas keerlevad suusakuulsused üksteiselt mõõtu võtma Tallinna lauluväljakule. Kuna rada on kompaktne ja distants lühike, siis on kogu võistlus algusest lõpuni hästi jälgitav ning soovi korral saab tippude tehnikat uudistada kas või paari meetri kauguselt.
„Kui räägime sellest, et tahame kuidagigi oma lapsi liikuma innustada ja spordiga tutvustada, siis just nii suure mastaabiga tippvõistlustele tulekski nad viia,“ ütleb Gerd Kanter.
Kõik põnevad nüansid teleülekandesse ei jõuagi. „Sprindivõistlusel näeb ülihästi ka seda n-ö köögipoolt ehk kes, millal ja kuidas soojendust teeb, mis toimub varsutusega ja kuidas maailma tipud stardiks tegelikult valmistuvad. See nii meie noortele kui pealtvaatajatele mõnes mõttes nagu koolitus. Saadki parimatelt snitti võtta. Kuna eetriaeg on broneeritud vaid sündmuse kõige põnevamale heitlusele, siis jääb eelpool nimetatu sellest tihti välja.“
Tulemuse tegemiseks on vaid üks tee
Eesti noortele sportlastele, kes MK-etapil oma debüüdi teevad, soovitab ta kasutada seda võimalust uute sihtide seadmiseks. Kanteri sõnul on tähtis jõuda arusaamani, et päeva lõpuks on kõik lihtsalt lihast ja luust inimesed, kes on oma tasemeni jõudnud läbi suure töö.
„Stardikoridoris tuleb keskenduda iseenda sooritusele, isegi kui konkurendid sinu kõrval on teisest puust. Tulemuse tegemiseks pead püsima oma rütmis, see oleks lausa üks minu esimesi soovitusi. Kusjuures sprindis, kuna see on nii lühike, juhtub vahel igasuguseid asju. Kui tihedamas heitluses keegi kukub, tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja konkurent kinni püüda.“
Eesti fännid on olulised!
Fännide ja kodupubliku toetust hindab Gerd Kanter väga kõrgelt. „Suures mastaabis mängib Eesti fännide kohalolek sportlaste jaoks väga erilist rolli. Suusatajatel aitab oma perelt ja olulistelt inimestelt saadav energia kindlasti ühe väikese lisakäigu juurde panna,“ usub ta.
„Minu isiklike emotsioonide esikolmikusse kuulub 2005.aastal Helsingi staadionil maailmameistrivõistlustel võidetud hõbemedal, mille tegi eriliseks küll ka saavutus ise, aga ka tulihingelised fännid. Kuigi võistlus toimus Soomes, siis tunne oli nagu kodustaadionil. Ükskõik, kuhu ma vaatasin, siis tribüün oli sinimustvalge ja eestlaste häälekas kaasaelamine viis emotsioonid lakke. Mul on küll ka olümpiakuld ja teisi tiitleid, aga aga esimene hõbe MM-ilt on kuidagi just emotsionaalses plaanis siiani väga eredalt hinges ja meeles,“ meenutab Kanter.
Uus hoog tuleb anda ka kergejõustikuvõistlustele
Igapäevaselt treeneritööga tegelev Kanter kuulub ka Eesti Kergejõustikuliidu juhatusse ning mõtleb spordielu arendamisele aktiivselt kaasa. „Meil on olemas head treenerid, tipud, rajatised, kogenud korraldajad ja kogu oskusteave. Nüüd tuleb teha tööd selle nimel, et Eestisse jõuaks ka üks kergejõustiku rahvusvaheline etapp ehk leida piisavalt häid ettevõtjaid, kelle südamesoov on panustada nii tippsporti kui noorte liikumisharjumuste kujundamisse laiemalt.“
07.03.2023
Kelly Sildaru lauluväljaku MK-etapist: midagi sellist oma silmaga kogeda on väga teistmoodi
Marta Vasarik
Talispordi võlu ja valuga kasvanud vigursuusatamise kuninganna Kelly Sildaru elab kaasa Eesti murdmaasuusatamise uuele generatsioonile ning soovib noortele Tallinna lauluväljakul 21. märtsil toimuva MK-etapi eel külma närvi.
Pekingi olümpiapronksi, maailmameistri ja kuuekordse X-Mängude võitja sõnul on kõige olulisem enne võistlust korraks aeg maha võtta, rahulikult hingata ning eesootavale keskenduda.
„Päeva lõpuks pead sa iseenda sooritusega rahule jääma – see on kõige olulisem. Ei ole vahet, mida teised arvavad, sellele ei tasu oma energiat kulutada. Väike võistlusnärv ja ootusärevus on normaalne, sellega harjub. Sa lähed võistlema ja oled selleks hetkeks valmistunud, tead täpselt, mida pead tegema, ning selle tunde pealt asugi tegutsema,“ soovitab ta.
Sildaru leiab, et erinevate suurvõistluste koju kätte toomine on kihvt nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele. „Minu alal võiks ka Eestis võistlusi olla, kodupubliku toetus annab väga palju juurde. Välismaal olles on kõik inimesed ja linnad võõrad, Eestis on sportlase vaates igal pool väga mugav ja saadav elamus mitu korda võimsam. Olgu tegemist ralli, tennise või suusatamisega – omad on omad ja neile on lahe kaasa elada.“
Suurvõistluste melust teleri vahendusel osa ei saa. „Oma silmaga midagi sellist kogeda on väga teistmoodi, Tallinna lauluväljakul, mis koondab nii tipud kui ka publiku üsna peo peale, seda enam.“
Teekonnal tippu on Sildaru sõnul kõige keerulisem hoida motivatsiooni. „Halb rutiinitaluvus teeb selle vahel keeruliseks. Samas inimestel, kes on valinud murdmaasuusatamise, on võib-olla rutiiniga paremad lood,“ naerab ta. „Kui on kehvem päev, siis üritan trennis teha rohkem neid asju, mis silma särama panevad, see aitab.“
„Kui sul on siht silme ees ja tead, kuhu tahad jõuda, siis tasub pingutada. Saavutatud eesmärk ja tasuks saadud medal on seda pingutust väärt.“
01.03.2023
VIDEO | Suusaäss Johannes Hösflot Kläbo tegi MM-ilt pöördumise eestlastele
Suusaäss Johannes Hösflot Kläbo tegi Planica MM-ilt videopöördumise, milles kutsub spordifänne üles 21.märtsil Tallinna lauluväljakule COOP FIS murdmaasuusatamise maailmakarikasarja etapile kaasa elama.
Kläbo edastab videos: „Hei! Johannes Kläbo siin! Ootan väga Tallinna MK-etappi ja loodan, et kõik Eesti sõbrad tulevad kohale ja elavad meile kaasa. Üks väike saladus - mu vanaisa elab Eestis, Tallinnale väga lähedal. Loodan, et tulete meile kaasa elama!“
Tallinna etapil paneb end kodupubliku silme all proovile ka meie suusaparemik, kelles osad on järgmise kahe olümpiatsükli uued näod Eesti suusatamises.
Võistluste ajakava
Teisipäev, 21. märts
17.00 naiste kvalifikatsioon
17.35 meeste kvalifikatsioon
18.00 5miinust kontsert
19.30 finaalid: naiste 1/4-finaal, meeste 1/4-finaal, naiste 1/2-finaal, meeste 1/2-finaal, naiste finaal, meeste finaal
21.00 Lilletseremoonia
16.02.2023
Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga kirglikku spordimeest ning suusatamise ja liikumisharrastuse asjatundjat RENE MEIMERIT.
Rene Meimeri (sünd. 16.IX 1949 ) tegemisi on terve elu saatnud tegelemine spordiga. Seda nii enda harrastuse kui ka teiste õpetamise ja suunamise kaudu.
Harrastades aastast 1960 murdmaasuusatamist Senta Meieri suunamisel, siirdus ta aastal 1965 Uno Kajaku juhendamisel suusahüpete ja kahevõistluse harrastamise juurde. Ta on võitnud Eesti mv-tel kahevõistluses hõbeda (1968), maratonijooksus kulla (1981), hõbeda (1984) ja 3 pronksi (1982, 1983, 1989) ning 30 km maanteejooksus pronksi (1984). Isiklik rekord maratonis 2:27.37 (1984). Osalenud 1988 ja 1989 triatloni EM-il ning 1989 Hawaii Raudmehe triatlonil.
Rene Meimer lõpetas 1968 Tallinna 21. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Töötades aastail 1971–75 Tallinna Keskraj-i SK-s suusatreenerina, oli ta ka hilisema olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener. Aastail 1975–77 juhtis ta Jõu vanemtreenerina spordiühingu suusatamisalast tööd. 1982.aastal asus ta tööle Tallinna Pedagoogilise Instituuti suusaspordi õppejõuks. 1997.aastal alustas ta ülikoolis ka uue eriala - rekreatsioonikorralduse loomist, mis on praeguseks töötanud edukalt veerandsada aastat ning valmistanud ette arvukalt vaba aja ja puhketegevuse korraldamisega seotud spetsialiste väga erinevatele Eesti keskustele.
Oma organisatoorseid võimeid ja paljuski just vabatahtlikku tegevust on Rene Meimer rakendanud nii Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomisjonis (viies näiteks läbi ka esimese FIS -i Continental Cupi võistluse Otepääl), kui hiljem ka Triatloniliidus peasekretäri (1988–93), asepresidendi (a-st 1990) ja presidendina (1994–96).
Viimastel aastatel on ta pühendunud kepikõnni harrastamise arendamisele Eestis, täites praegu ka Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Ta on läbinud mitmeid Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) instruktorite koolitusi ning omandanud kepikõnnitreeneri kutse. Sellest lähtuvalt on tema peamisteks tegevusteks praegu laiapõhjalise kepikõnni harrastuse loomine, erialased koolitused ning nõustamised, treenerite väljaõpe, samuti vajalike õppematerjalide koostamine. Rene Meimeri eestvedamisel toimuvad praktilis-metoodilised koolitused ja treeningtunnid (näiteks Kepikõnni Ekspressi kaudu) on sisuliselt haaranud kõiki Eesti piirkondi ja leidnud väga head vastukaja, tekitades sedasi olulisi nihkeid ka kohalikes liikumisharrastuse ettevõtmistes. Seejuures on ta kasutanud oskuslikult just ülikooli kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse vilistlaste võrgustikku, võimendades nende kaudu liikumisharrastuse vajalikkuse mõistmist ja arendamist. Seda näiteks ka Tallinnas, kus on aastatega teoks saanud n.ö. linnaosade kepikõnni sarjad, mille kaudu on saadud kaasata ka selliseid sihtrühmi, mis on senini jäänud liikumisharrastusest kõrvale.
Ühe valdkonnana võib märkida ka Rene Meimeri rolli sporditurismis, kus ta on seoses vaba liikumise võimaluse tekkimisega viinud arvukalt sportlike tegevustega gruppe erinevatesse riikidesse, tuues samas sealseid huvilisi tutvuma Eesti looduse, kultuuri ning liikumisvõimalustega.
Rene Meimer on avaldanud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest. Ta on olnud hea lektor väga erinevatel spordi ning liikumisharrastuse üritustel, kujunedes seeläbi mitmete spordialade asjatundjaks ja arvamusliidriks.
Meenutuseks ka üks 55 aastat vana pilt, kus Rene sooritab hüpet 1968.aastal Tehvandi mäe avavõistlusel ja võidab kahevõistluses olümpiamehe Tõnu Haljandi järel hõbemedali
Koostanud: Kaarel Zilmer, kolleeg ja mõttekaaslane
Detsember 2022
22.01.2023
21. - 28.01 toimub Itaalias, Friuli Venezia Giulia piirkonnas Euroopa noorte olümpiafestival.
Eesti koondisesse kuuluvad:
Freestyle-suusatamine: Henry Sildaru, Mirjam Revjagin, Stefan Sorokin
Iluuisutamine: Amalia Zelenjak
Laskesuusatamine: Pillerin Vilipuu, Vibeke Marie Välbe, Mirtel Kärsna, Jakob Kulbin, Gregor Narusk, Yaroslav Neverov
Murdmaasuusatamine: Anlourdees Veerpalu, Hedvig Altmäe, Triinu Kresmer, Toni Andree Saarepuu, Ralf Kivil, Lars Piirmann
Mäesuusatamine: Ako Armin Raid, Renet Riitsalu
Suusahüpped: Andero Kapp
Esimest korda peetakse olümpiafestival kolmes riigis korraga - enamus võistlusi peetakse Itaalias, kuid minnakse ka üle piiri Austriasse ja Sloveeniasse. Ühtepuhku on kasutuses 12 võistluskeskust.
Kokku võtab olümpiafestivalist osa ligi 1600 sportlast ja ametnikku 47 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.
Läbi aastate on Eesti noortekoondis võitnud talialade olümpiafestivalilt kaheksa medalit – mullu võitis kuldmedali iluuisutaja Arlet Levandi. Mihhail Selevko teenis 2019. aastal iluuisutamises hõbemedali, Kristo Siimer 2017. aastal laskesuusasprindis hõbemedali, laskesuusataja Tuuli Tomingas 2013. aastal pronksmedali, Viktor Romanenkov 2009. aastal iluuisutamises kuldmedali, Katrin Šmigun 1995. aastal hõbemedali ning Kristina Šmigun võitis 1993. aastal hõbe- ja pronksmedali.
Allikas: EOK
20.12.2022
Eesti Suusaliidu toetajatega liitus LHV Kindlustus
Eesti Suusaliidul on hea meel teatada, et koostööd alustati kodumaise LHV Kindlustusega, kes tagab Eesti parimatele suusaalade sportlastele muretu treenimise ja võistlemise rahvusvahelisel areenil hooajal 2022/23. Koostöö annab Eesti Suusaliidule kindluse, et Eesti sportlased ja nende tugimeeskonnad ei jää ootamatutes olukordades üksi ning neil on kindel partner, kes hoolib ja aitab ka kõige keerulisemate väljakutsete korral.
„Meil on üle 30 sportlase ja lisaks taustajõud, kes hooaja jooksul reisivad Euroopa ja mõnel juhul ka maailma risti-põiki läbi. Tippspordis ja eriti sellise reisigraafikuga tuleb ikka ette erinevaid vahejuhtumeid, olgu need siis seotud sportlase või varustusega, kus mure vajab kiiret lahendamist. Just sellistel hetkedel on meie jaoks väga oluline omada usaldusväärset partnerit, kellel on võimekus olukordi kiiresti ja professionaalselt lahendada,“ ütles Eesti Suusaliidu juhatuse liige Ago Markvardt.
Markvardt lisas, et Eesti Suusaliidul on väga hea meel ja suur au, et just kodumaine kindlustusettevõte nende partneriks sai. „See tähendab meie jaoks palju, et LHV Kindlustus meie sportlastesse, organisatsiooni ja tulevikuvisiooni usub ning on asunud meie partneriks uue olümpiatsükli algul. Just praegu ongi alanud tugeva vundamendi ladumine uuteks säravateks tulemusteks ja on rõõm seda teha koos LHV Kindlustusega.“
LHV Kindlustuse juhatuse esimees Martti-Sten Merilai lausus, et LHV-s ollakse suured Eesti spordi fännid. „Elame alati Eesti sportlastele ja nende saavutustele kaasa, seega on meil väga hea meel Eesti Suusaliidule abiks olla. Teame kindlustusseltsina hästi, kui oluline on, et inimene saaks muretult elada, reisida ja oma asjadele keskenduda. Loodame, et meile ajalooliselt väga palju emotsioone pakkunud suusaaladel on Eesti spordifännidele veel palju varuks ning soovime nii sportlastele kui ka Suusaliidule palju kordaminekuid,“ ütles Merilai.
05.07.2022
27. juuni kuni 1. juuli toimus Jõulumäe Tervisespordikeskuses suusanoorte ühislaager, kuhu oli kogunenud 13 erinevast Eesti suusaklubist ligi 130 noort murdmaasuusatajat vanuses 10-17 aastat.
Viis päeva kestnud laagris sai treenida koos eakaaslastega, keda muidu kohtab tihtipeale vaid võistlusrajal. Kuum suvi tegi küll treeningute läbiviimise nii treeneritele kui lastele väljakutsuvaks, kuid mõlemad pidasid väga hästi vastu ja reedeks oli näha väsinud, kuid õnnelikke nägusid.
Lisaks tavapärastele treeningutele tehti tutvust orienteerumisega, kuulati Eesti Antidopingu ja Spordieetika põnevat ja kaasahaaravat loengut ning järgiti pikamaajooksja Roman Fosti näpunäiteid jooksutreeningute mitmekesistamiseks. Ja nagu korralikule laagrile kohane, ei puudunud ka viimasel õhtul laagridisko.
Lisaks tublidele laagrilastele tänab Suusaliit südamest Jõulumäe Tervisespordikeskust ja kõiki neid toredaid laagris osalenud treenereid, kes laagri korraldamises kaasa lõid. Aitäh Ave Ojasoon, Anu Taveter, Kadri Madissoo, Hille Saarepuu, Kaili Ots, Tanel Ojaste, Avo Sambla, Bert Tippi, Kaspar Vaher, Arto Arukuusk ja laagri projektijuht Anniki Inno! Ilma teie panuseta poleks võimalik sellist suurejoonelist laagrit korraldada!
Järgmine Eesti Suusaliidu noorte suvine ühislaager toimub 26. juunist kuni 30. juunini 2023 Jõulumäel.
18.01.2022
Eesti Suusaliidu 100nda juubeli tähistamiseks ellu kutsutud suusanädal „100 suusatundi" on selleks aastaks läbi.
Eelmise nädala jooksul käisid tasuta suusatundides nii noored kui vanad, nii algajad kui oskajad, inimesed Hiiumaast Narvani ja Tallinnast Võruni. Kokku osales ligi 100 tunnis 1041 inimest, mis on üks ütlemata vägev arv!
Suusaliit tänab kõiki Eesti suusatreenereid, kes pühendunult ja kannatlikult õpetussõnu jagasid. Täname Eesti Terviseradasid, mille tiim oli üks „100 suusatunni" idee autoritest ja mille radadel enamus tunnid aset leidsid. Ja otseloomulikult täname me kõiki Eesti suusasõpru, kes suusatamist armastavad. Tahaks loota, et saite tundidest kasulikke teadmisi, julgust, inspiratsiooni või lihtsalt hea emotsiooni.
Loodetavasti järgmisel aastal juba uue hooga!
Kuigi „100 suusatundi" lõppes, siis talv jätkub, mistõttu on jätkuvalt kõik suusarajale teretulnud!
16.08.2021
20.-22. augustil toimub Eestis Otepääl Tehvandi Spordikeskuses ja Tartu linnas rahvusvaheline rullsuusa maailmakarikasarja etapp. Hoolimata sellest, et karmide Covid reeglite tõttu on mõned sportlased pidanud loobuma, on tänase seisuga sellegipoolest asumas võistlustulle vägagi arvestatav hulk sportlasi – 126 sportlast 11 riigist. Esindatud on Itaalia, Venemaa, Ukraina, Norra, Rootsi, Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia, Läti, Austria, Eesti.
05.02.2021
8.-14.veeburaril 2021 toimuvad Soomes, Vuokattis FIS murdmaasuusatamise juunioride ja U23 maailmameistrivõistlused, millest võtavad osa ka Eesti U20 ja U23 parimad sportlased.
U20 arvestuses stardivad Karl Sebastian Dremljuga, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Eliisabet Kool, Andreas Koppa, Kaspar Päärson, Aleksander Tamm, Johanna Udras ja Anders Veerpalu.
U23 arvestuses lähevad starti Martin Himma, Hanna-Brita Kaasik, Mariel Merlii Pulles, Henri Roos ja Aveli Uustalu.
Suusaliidu murdmaasuusatamise peatreeneri Jaanus Teppani sõnul ootame eelkõige nendelt sportlastelt lähitulevikus murdmist rahvusvahelise suusatamise tippu. „Vuokatti MM-ilt ootame juba tõsisemaid tulemusi maailma omavanuste hulgas. See tähendaks jõudmist esimese 15-ne parima hulka. Teatesõitudes oleks õnnestumiseks juba esimese 10-ne parema hulka jõudmine.“
Teppan lisas, et suures plaanis käib täna aga pigem tõsine ettevalmistustöö ikka 2022.aasta Pekingi ja 2026.aasta taliolümpia nimel. Viimaste aastate turbulentsid nii kehva talveilma kui puhta spordi määrimise poolelt ei ole siiski meie lootusi parema tuleviku nimel kustutanud.
„Täna on suusarajad rahvast täis ja see annab usku, et suusatamine on Eestis endiselt au sees. Spordipoed teevad üle aastate parimaid suusavarustuse müüke ja suusaklubidesse registreerub rekordarv uusi tulevikutähti“ lisas Teppan.
Keerulised ajad on kahjuks üsna rängalt mõjunud Eesti suusatajate silmapaistvatele tulemustele, mistõttu tuleb täna olla väga rahul sellega, et meil on noori, keda rahvusvahelistele võistlustele saata. Avaliku sektori, olümpiakomitee ja eraettevõtete toega püsib Eesti suusatamine elus ja hoiame kõigile tippu pürgijatele pöialt.
Lisainfo:
Ave Nurk, ESL murdmaasuusatamise alajuht, 5156160, ave@suusaliit.ee
Jaanus Teppan, ESL murdmaasuusatamise peatreener, 5022296, jaanus.teppan@gmail.com
04.02.2021
EKR 4 tasemekoolitused toimuvad:
24.-25.aprill.2021 maht: 16 t. (10+4+2t) – lektorid: Allar Kivil, Jaanus Teppan
Asukoht: TARTU – (Tartu suusaklubi)
Loengud – Suusaajalugu, kehalised võimed, treeningu periodiseerimine.
Praktikumid – suusaimitatsioon, rullsuusatamise tehnika.
Iseseisev töö – kehaliste võimete seostatud arendamine.
1.-2. mai.2021 maht: 18 t (10+4+4) – Jaanus Teppan, Allar Kivil
Asukoht: TARTU (Tartu suusaklubi)
Loengud – Treeningvahendid, ealine võimete arendamine, treeningpäevik/monitooring, keh. võimete testid.
Praktikumid – Suusatehnika õpe suuskadel/rullsuuskadel, erialane jõu-/lihastreening, tagasiside.
Iseseisev töö – treeningu planeerimine, probleeme suusatreeneri töös.
15.-16. mai.2021 maht: 16 t. (8+ 6+2) – Jaanus Teppan, Allar Kivil + määrdemeister
Asukoht: OTEPÄÄ
Loengud – Võistluste korraldamine, Suusataja tervis ja toitumine, varustus/määrimine
Praktikumid – Spetsiifilised harjutused suuskadel, määrimine
Iseseisev töö – murdmaasuusatamise tehnika
NB! – praktikumidesse kaasa võtta oma suusavarustus.
16.12.2019
Lõppenud nädalavahetus oli murdmaasuusatajatele võistlusterohke. Võisteldi Skandinaavia karikavõistlustel, Austria Meistrivõistlustel, Davosi MK etapil, Hiinas ja nii uskumatu kui see ka pole – isegi koduses vihmases Eestis.
19-aastane Aveli Uustalu alustas reedel murdmaasuusatajate jaoks võistlustihedat nädalavahetust supertubli tulemusega, jõudes Soomes, Vuokattis väga tugeva konkurentsiga Skandinaavia karikavõistlustel veerandfinaali.
Kokku osales Vuokattis 10 Eesti suusatajat. Skandinaavia Cupi tulemused on leitavad siit
Samal ajal Seefeldis toimunud Austria meistrivõistlustel näitasid häid tulemusi meie U23 koondise sportlased Henri Roos ja Martin Himma. Väga keerulistes oludes toimunud klassikasprindis saavutas Henri Roos kõrge neljanda koha. Seejuures kaotas Henri kolmanda koha kõigest 0,02 sekundiga. Martin Himma näitas mõlemal päeval häid sõite, saavutades sprindis 9.koha ning 10 km klassikadistantsil 6.koha.
Davosi Maailmakarika etapil meie suusatajatel seekord nii hästi ei läinud kui Ruka MK-l, kuid loodame, et näeme paremaid tulemusi juba sel nädalavahetusel Planicas toimuval MK etapil.
Kodusel Tehvandi rajal peeti katsevõistlusi, selgitamaks välja need 4 noorsuusatajat, kes sõidavad Eestit esindama jaanuaris Šveitsis, Lausanne’s toimuvatele Noorte olümpiamängudele. Laupäevase sprindivõistluse ja pühapäeval sellele järgnenud klassika distantsisõidu tulemusena sõidavad Eestit esindama Johanna Udras, Eliisabet Kool, Kaspar Päärson ja Anders Veerpalu.
Tulemused
Tuleval nädalavahetusel loodame ette võtta esimesed suuremad kodused võistlused kui toimumas on Alexela – Hawaii Expressi noortesarja I etapp.
29.11.2019
Murdmaasuusatamise ja laskesuusatamise EKR3 erialane treenerite tasemekoolitus toimub praktilise laagri vormis 10.02.-14.02.2020 Tehvandil, õppejõuks Kaarel Zilmer.
EKR3 erialane tasemekoolitus on mõeldud tulevastele murdmaa- ja laskesuusatreeneritele, kellel ei ole veel treenerikutset ja kes soovivad seda omandada.
Praktilisele erialalaagrile järgnevad üksikud kontaktõppetunnid tsükliõppe vormis, toimumisajad lepitakse õppejõuga kohapeal kokku.
Kõik vastused treenerikutset puudutavatele küsimustele https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
NB! Murdmaatreenerid osalevad koolitusel 10.02-14.02, laskesuusatajatele lisandub Tehvandil üks erialaspetsiifiline 8h koolituspäev 15.02 (koolitaja Mihkel Joosing)!
Koolituse hinnaks on 180 eurot, millele lisandub ka majutuse ja hommikusöögi maksumus (juhul kui osaleja neid soovib/vajab).
Koolitusel osalejatel on võimalik ööbida Tehvandil erihinnaga, täpsem info registreerunutele e-mailile.
Osaleja katab ise oma transpordikulud, lõuna- ja õhtusöökide kulud. Osalejal peab olema isiklik suusavarustus, vajadusel tuleb suusavarustus laenutada.
Koolituse läbimiseks peab osalema õppetöös 100%
Registreerimine kuni 05.01.2020 info@suusaliit.ee
Registreerimiseks palume saata oma nimi, klubi (juhul, kui treener esindab klubi), telefoninumber, tasumisviis (ülekanne või arve klubile/firmale) ja märkida ära, kas spetsialiseerutakse murdmaasuusatamisele või laskesuusatamisele.
03.10.2019
Meie hulgast 86.eluaastal lahkunud Polina Tiku eluteed ilmestavad tema Valgevene juured ja tõusmine möödunud sajandi kuuekümnendatel NL suusaparemikku. Eks innustanud toona teda ka abikaasa, maailma tippu kuulunud Fjodor Terentjevi suurepärased sõidud, mis aga lõppesid selle andeka sportlase traagilise surmaga 1964.aastal, just vahetult enne Innsbrucki OM-i. Saatus tõi Polina aga Eestisse ja peagi hakati rääkima suusaperekond Tikkudest, kus Eesti MV medaleid jagus nii Polinale kui ka toona Eesti esisuusatajaks tõusnud Reinule, esimese Tartu maratoni võitjale. Arvukatel kordadel esindati koos Eestit, aga tippspordi järel oldi suurteks abilisteks “Dünamo” suusaperes. Enam kui 10 aastat aitas pereema Polina korraldada ka Eesti Merelaevanduse töötajate sporditegemisi. Tikkude suusaperes oli üsna loomulik, et suusaradadele pühendus ka nende tütar Ingrid, kel on õnnestunud arvukate medalite ja Eesti esindamise kõrval võita isa eeskujul ka Tartu maraton.
Eesti suusaperes on veel piisavalt neid, kes näinud nii Polina kui Reinu suurepäraseid sõite, nende pühendumust suusatamisele. See oli Eesti suusatamise toonane tipp ja innustas uusi põlvkondi...
Kaarel Zilmer
30.09.2019
Alates käesolevast sügisest alustab Eesti Suusaliit koostööd Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooniga, eesmärgiks ühiste treenerikoolituste organiseerimine ja treeneritele kutsekvalifikatsiooni omandamiseks ning säilitamiseks paremate võimaluste tagamine. Murdmaasuusatamine moodustab suure osa erialasest treeningust laskesuusatajatelgi, seega oodatakse laskesuusatajaid osalema EKR3, EKR4 ja EKR5 ühiskoolitustele, mille raames toimuvad ka laskesuusatajate erialaspetsiifilised tunnid.
EKR3 koolitust viib läbi Kaarel Zilmer, EKR4 ja EKR5 koolitusi Jaanus Teppan ja Allar Kivil. Laskesuusatamise erialaspetsiifilise osa koolitajaks on Mihkel Joosing.
Mudmaasuusatamise ja laskesuusatamise koolituste toimumisajad hooajal 19/20:
EKR3 koolituse toimumisaeg (maht 30 tundi)
3.02-7.02.2020 Tehvandil, Otepääl
Koolitajad: Kaarel Zilmer, Mihkel Joosing
EKR4 toimumisaeg (maht 50 tundi)
2.-3.11.2019 Tartus
7.-8.12.2019 Tartus
3.01.2020 Otepääl (ainult laskesuusatajad!)
4.-5.01.2020 Otepääl
Laskesuusatajad võtavad osa igast murdmaasuusatamise blokist + täiendavad laskesuusatamise eriala koolituspäevad toimuvad 3. jaanuaril ja 5.jaanuaril 2020 Otepääl.
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing
EKR5 (maht 70 tundi) eeldatavad toimumisajad (asukoht täpsustamisel)
8.-9.02.2020
29.02-1.03.2020
28.-29.03.2020
25.-26.04.2020
Koolitajad: Jaanus Teppan, Allar Kivil, Mihkel Joosing
20.06.2019
Eesti Suusaliit käivitas suuremahulise murdmaasuusatamise toetusprojekti, mis kannab nime "100 murdmaasuusa sõpra". Projekt on suunatud Eesti murdmaasuusatamise järelkasvu edendamiseks ning selle peamiseks eesmärgiks on noortetöö - seega on kogu saadav tulu mõeldud sihtotstarbeliselt noorte murdmaasuusatajate treeninglaagrite korraldamiseks ja välisvõistlustel osalemiseks, eesmärgiga esindada Eestit rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kaasatakse talendikaid noorsportlasi, kel on tahet ja võimet kõrgemate sihtide saavutamiseks. Murdmaasuusatamise toetusprojektiga on seotud kuni 30 suusatajat, treenerid, lisaks hoolde- ja füsioteraapiateenused.
Toetuse suurus on 1000 eurot ühe suusaspordi sõbra kohta ning projektiga on tänaseks liitunud juba 10 toetajat. See tähendab, et eelnevalt seatud 100 000 euro suurusest eesmärgist, mida järelkasvuprojekti ellu viimiseks vaja läheb, on 10% juba kogutud! Siinkohal kutsub Eesti Suusaliit kõiki ettevõtjaid ja eraisikuid andma oma panust murdmaasuusatamise jätkusuutlikkusse ja noortele suusalootustele võimaluste tekitamisse.
"Murdmaasuusatamises on küll keerulised ajad, ent noortesarjas osaleb igal talvel aktiivselt ligi 600 last ja noort ning terviseradadel näeme üha rohkem täiskasvanud harrastajaid, mis näitab, et murdmaasuusatamine on spordialana jätkuvalt väga populaarne. Mul on hea meel välja kuulutada käesolev suusasõprade projekt, millega saame kõik üheskoos aidata noortele paremaid treening- ja võistlustingimusi tagada," sõnas Eesti Suusaliidu president Andreas Laane.
Paneme seljad kokku ja toome Eesti suusatamise tagasi jalgadele!
Projekti "100 murdmaasuusa sõpra" kohta saab rohkem infot Eesti Suusaliidu kodulehelt https://www.suusaliit.ee/et/100-murdmaasuusa-sopra
05.06.2019
Reedel, 7. juunil toimub Lõuna-Eestis, Kääriku spordikeskuses Eesti Suusaliidu hooaja lõpetamine, kus traditsioone järgides kuulutatakse välja lõppenud hooaja parimad sportlased.
Üritus algab kell 16.00, kohal on Eesti Suusaliidu esindajad ning liikmesklubid, toetajad, sportlased, treenerid ja teised Suusaliidu tegemistega seotud isikud.
Esmakordselt järgneb hooaja lõpetamisele 8. -9. juunil talialade ülene kevadseminar, mis toimub samuti Kääriku ruumides ja mille fookus on seekord suunatud meditsiiniteemadele, eesmärgiks terved ja edukad sportlased. Lektoritena astuvad üles oma ala spetsialistid nii Eestist kui välisriikidest.
Talispordialadel on oma eripärad ja paljud võistlused sõltuvad ilmaoludest. Võisteldakse nii käreda pakase kui kuuma päikese käes, nii lumel kui jääl. Tulemus ei sõltu seetõttu paljuski ainult sportlasest, vaid taustajõudude poolt tehtud heast ettevalmistusest, psühholoogilisest tugevusest, tervislikust seisundist ning korralikust taastumisest.
Seminari käigus saab tutvuda Kääriku spordikeskuse poolt pakutavate treeningvõimalustega ja kohapeal tutvustavad oma tooteid/tegemisi mitmed ettevõtted ja isikud. Talialade kevadseminari suurtoetaja on Südameapteek.
Seminariinfoga saab tutvuda SIIN.
24.04.2019
Murdmaasuusatreenerite kutseeksam toimub 14. juunil 2019 Eesti Suusaliidu büroos aadressil Sõjakooli 10-305, Tallinn.
Palun klubijuhtidel jagada infot murdmaasuusatreeneritele.
Info http://www.sport.ee/et/treenerid (liigu allapoole, väljakuulutatud kutseandmised).
Oodatud on kõikide tasemete treenerikutsete uued taotlejad, taastaotlejad ja kõik treenerid, kelle kehtiv kutse aastal 2019 aegub.
Täpsem ajakava saadetakse registreerunutele e-mailile mõned päevad enne eksami toimumist.
Palume pöörata tähelepanu asjaolule, et nii taotlemisel kui taastaotlemisel on vaja esitada täiendkoolituse tunnistused ja esmaabi 16h baaskoolituse tunnistus (juhul kui see on läbitud rohkem kui 3 aastat tagasi on vajalik esitada ka esmaabi täiendkoolituse tunnistus 6-8h mahus).
Eksamile registreerumise tähtaeg on 11. juuni 2019, registreeruda ja dokumente esitada saab ainult Eesti Spordiregistri kaudu aadressil https://www.spordiregister.ee/admin/
Dokumentide õigsust ja koolituste vastavust kontrollib ainult Spordikoolituse ja -Teabe SA.
Hilisem dokumentide esitamine ei ole võimalik!
Palun kindlasti tutvuda ka treenerikutse korduma kippuvate küsimustega kogu treenerikutse omandamise protsessi kohta, mis kehtivad kõikidele ESL spordialadele.
Kogu info eksamite korralduse, vajalike dokumentide, registreerumise ja muu kohta siin https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
Kui vajad abi või sul on küsimusi, palun kirjuta kerstin@suusaliit.ee
Treenerieksami sooritamisel või kutsetaseme tõstmisel on vajalik kaasa võtta oma sülearvuti! Sama taseme taastaotlejatega toimub kohapeal vaid vestlus.
Enne eksamile tulekut tuleb tasuda kutse omistamise tasu, tasumäärad ja rekvisiidid leiad siit https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
Maksekorralduse koopia palume saata hiljemalt 12. juuniks 2019 kerstin@suusaliit.ee
Palume treeneritel pöörata erilist tähelepanu oma treenerikutse aegumise kuupäevale. Kutse kehtivusaega saad kontrollida siit https://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php?spordiala=114
NB! Järgmine murdmaasuusatamise treenerite kutseeksam toimub talvel 2020!
05.03.2019
Eesti Suusaliidu 5.03.2019 toimunud juhatuse koosoleku otsusega edastatakse Rahvusvahelisele Suusaliidule (FIS) kiri palvega peatada dopinguskandaaliga seotud sportlaste võistluslitsentsid määramata ajaks kuni dopingumenetluse lõppotsusteni, võttes aluseks FIS antidopingu reeglites sätestatu. Vastav kiri on edastatud ka nii Karel Tammjärvele kui Andreas Veerpalule. Täiendavalt palub Suusaliidu juhatus peatada ka Algo Kärbi võistluslitsents. Litsentside sulgemine tähendab, et eelpool mainitud murdmaasuusatajatel ei ole õigust osaleda FISi poolt korraldatavatel mistahes võistlustel, sh tiitlivõistlused (MK, MM, OM). Lisaks väljastab FIS ilmselt uurimise all olevatele sportlastele omalt poolt täieliku võistluskeelu, mis tähendab et sportlane ei tohi startida mitte ühelgi võistlusel, sh rahvamaratonid ja muud Eesti väikevõistlused.
Eesti Suusaliidu juhatus võttis vastu ka otsuse, et kõikidel sportlastel või nendega seotud tugipersonalil, kes on teadlikult kasutanud dopingut, on tegelenud dopingu vahendamisega või on teadnud dopingujuhtumist ning seda varjanud ei ole enam õigust osaleda edaspidi Eesti koondise töös ning treeningutel, esindada Eestit suurvõistlustel, sh rahvusvahelistel võistlustel ja kuuluda ESL juhtorganitesse või tasustatud töökohtadele Eesti Suusaliidus.
Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee koguneb esimesel võimalusel ja selle liikmete hulgast kutsutakse tagasi Mati Alaver, seda murdmaasuusatamise alakomitee koosoleku vastava otsusega.
Eesti Suusaliidu juhatuse 5.03.2019 koosoleku otsusega välistatakse Eesti koondise igasugune esindamine ilma ESL-iga isiklikult sõlmitud sportlaslepinguta. Sportlaslepingule alla kirjutanud sportlased saavad osaleda Eesti koondise töös ja treeningutel (täites vastavad nõuded ja kvalifitseerudes koondislaseks), vajadusel Eesti Suusaliidu liikmesklubi kaudu. Koondise liikmena esindab sportlane Eestit ja Eesti Suusaliitu, mitte eraklubi.
Eesti Suusaliit tunnustab EOK 5. märtsil 2019 erakorraliselt kogunenud täitevkomitee otsuseid ja seisab selle eest, et Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu treenerikutsed tühistataks täielikult, võttes neilt õiguse edaspidi mistahes viisil treeneritöös ja murdmaasuusatamise õpetamises osaleda. Treenerikutsete kehtetuks tunnistamine on EOK ainupädevuses.
ESL tunnustab ka EOK seisukohta teha Justiitsministeeriumile ja Riigiprokuratuurile ettepanekud dopingurikkumistega seotud karistuste karmistamiseks.
Eesti Suusaliit keskendub nüüdsest murdmaasuusatamise struktuuri uuesti üles töötamisele ja murdmaasuusatamises muudatuste ellu viimisele. Kindlasti kuulub sellise tegevuse hulka ka ESL murdmaasuusatamise juhtimise osas uue meeskonna loomine, sealhulgas treenerid, koondis, murdmaasuusatamise alakomitee ja ala juhtimine Eestis üleüldiselt.
Kõikvõimalikud toetusraha puudutavad tagasimakse nõuded eelpool mainitud sportlaste toetajatelt ja riiklikelt institutsioonidelt kuuluvad menetlemisele eraldiseisvalt ja nende suhtes võtab alaliit seisukoha jooksvalt, olenevalt vastava nõude mahust ja muudest lepingulistest detailidest.
01.03.2019
Äsja vabastati Austria politsei hoole alt veidi rohkem kui ööpäev vahi all viibinud Eesti murdmaasuusatajad Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, kes viidi kinnipidamisasutusse 27. veebruaril otse Seefeldi MMi-lt, loetud minutid enne starti asumist.
Eesti Suusaliit peab kahetsusväärselt tõdema, et Eesti suusasportlased Tammjärv ja Veerpalu on dopingu tarvitamises kinnitanud oma süüd treener Anti Saarepuule. Dopingu tarvitamisele ei ole mitte mingisugust õigustust. Eelpool mainitud sportlased on tegutsenud ja treeninud juba aastaid Eesti Suusaliidust eraldiseisvalt, Team Haanja koosseisus.
Arvestades asjaolu, et dopingu kasutamise keeld on sätestatud ka suusasportlaste ja Eesti Suusaliidu vahelistes lepingutes ning Suusaliit on avalikult tauninud dopingu tarvitamist, peame õigeks dopingut tarvitanud sportlaste karmi karistamist.
Eesti Suusaliidu juhatus koguneb esimesel võimalusel, et arutada edasisi toiminguid ja leidmaks täit selgust, kuidas ja millisel määral olid Eesti sportlased ja nendega seotud isikud kaasatud Seefeldis toimunud politseioperatsiooni raames paljastunud rahvusvahelisse dopinguskeemi.
Eesti Suusaliidu president Andreas Laane kinnitab, et arvestades selgunud asjaolusid, tuleb vaadata ning hinnata ka suuremat pilti ning saavutada nulltolerants dopingu kasutamisele Eesti suusaspordis. Avalikkusele on kinnitatud, et Kasashtani suusasportlane Aleksei Poltoranin tunnistas end Seefeldi dopinguskandaalis veredopingu kasutamises süüdi. Märkimisväärseks asjaoluks on fakt, et nii Team Haanja kui Poltoranini eratiimiga on seotud Eesti suusatreenerid Mati Alaver ja Andrus Veerpalu. Seejuures on mõlemad mehed olnud Aleksei Poltoranini pikaajalised treenerid. Eesti Suusaliit palub antud küsimuses Eesti Olümpiakomiteel kiiremas korras oma seisukoht võtta.
Eesti Suusaliit austab puhta spordi põhimõtet ja toetab vaid ausat sporti, taunides täiel määral dopingu kasutamist. Eesti Suusaliit aitab igakülgselt ametivõime käimasolevas juurdluses, sh kõikides aspektides, mis puudutavad dopingu süsteemse kasutamise kahtlusi Eesti murdmaasuusatamises.
22.02.2019
Suusatamise MM Seefeldis algas eestlaste jaoks väga positiivselt, kui üle kuue aasta jõudis Eesti naissuusataja MMil veerandfinaali.
20-aastane Mariel Merlii Pulles oli kvalifikatsioonis 30. Pulles võistles teises veerandfinaalis, kus tema konkurentideks olid kvalifikatsiooni viies Eva Uvrec (Sloveenia), Sotši olümpiavõitja Maiken Caspersen Falla (Norra), olümpiapronks Natalja Neprjajeva (Venemaa), Jonna Sundling (Rootsi), Elisa Brocard (Itaalia). Sõit oli väga kiire, Falla võitis ajaga 2.30,1, Pulles kaotas talle 6,7 sekundiga. "Tase on ikka päris kõva, pool maad jõuab nendega koos olla, aga siis lähevad nad juba eest ära. Läksin sõitma mõttega, et püsin ikka grupis ja saan laskumisel sõita. Ilm oli täiesti teistsugune, praegu on sula ja rada aeglasemaks läinud, aga suusk oli väga hea," sõnas Pulles pärast veerandfinaali.
13.02.2019
Sarajevos toimuval Euroopa noorte olümpiafestivalil sõitsid 17-aastased kaksikõed Kaasikud 5km vabatehnika sõidus end väga tehnilisel rajal esikahekümnesse - Keidy Kaasiku võitis 6. koha, Kaidy Kaasiku teenis 16. koha. Samuti olid võistlustules teised Eesti murdmaasuusatajad, laskesuusatajad ning mäesuusataja.
Murdmaasuusatamise 5km vabatehnika sõit peeti Bosnia ja Hertsegoviina keskmäestikus, merepinnast 1270m kõrgusel Igmani mäel samal rajal, kus eilne 7,5km klassikadistantsi võistlus. Ei eelmisest päevast sees olev võistlus ega raske ja tehniliselt keeruline rada, kus järjest paiknesid erinevad tõusunurgad, järsud pöörded, äkilised laskumised, meie noorsportlasi ei heidutanud ning 81 sportlase seas lõpetas Keidy Kaasiku kuuendana ajaga 15:39,5. Konkurents oli tihe, sest järgneva poole minuti sisse sõitis veel 15 sportlast, nende seas Kaidy Kaasiku 16. kohal ajaga 15:57,1 ning Johanna Udras 21. kohal ajaga 16:09,5. Võitis sama sportlane, kes eile triumfeeris 7,5km klassikadistantsil - šveitslane Anja Weber ajaga 14:51,5.
16.01.2019
Sellist pilti siit kõrvalt ei kujuta Otepää MK nädalavahetuse oludes küll ette, ent kui Norra suusatamise pidevat domineerimist arvesse võtta, võiks nähtav Tehvandi suusastaadionilgi ju igati norm olla. Foto ise pärineb aga Nagano OM- lt. Ajast, mil, nagu ikka, torkasid mitte just erilist murdmaa huvi ilmutavate jaapanlaste seast silma ilmekad norralastest fännide hordid. Neid saatis ikka ülemeelik huilgamine, kuid mitte nii hull, mis maailma jalgpalliareene täidab. Eks seal, küllap ka võetud külmarohu toel, ajaski üks viiking siis , ilmselt sõprade õhutusel särgi seljast ja lasi naabrimehe rõõmsa imestuse paistel Nagano taevast siraval päikesel oma prinki keha paitada.
See oli igati elev vahepala, mida isegi kohalikud idamaised tavad pahaks ei pannud ja seda suusavõistlustega kokku käivaks ilminguks pidasid.
Või leppisid teadmisega, et need norralased ollagi sellised ..., anname neile andeks ...
10.12.2018
NB! EKR5 erialane tasemekoolitus jääb osalejate puuduse tõttu ära!
EKR5 tasemekoolituse soovijatel saata palun vastavasisuline email kerstin@suusaliit.ee - kogume nimed kokku ja vaatame, kas saame järgmisel või ülejärgmisel hooajal koolituse korraldada.
Palume klubidel jagada infot oma treeneritele, kuna ilma erialasel koolitusel käimata EI OLE TREENERIL VÕIMALIK kutsetaset tõsta.
Murdmaasuusatamise EKR5 erialane treenerite tasemekoolitus toimub neljale nädalavahetusele jaotatuna Tartus ja Otepääl, treeneriteks Allar Kivil ja Jaanus Teppan.
Kuupäevad:
8.-9. veebruar 2019
1.-2. märts 2019
30.-31. märts 2019
27.-28. aprill 2019
Oodatud on kõik suusatreenerid, kellel EKR4 treenerikutse juba olemas.
NB! Järgmisel talvehooajal EKR5 koolitust EI TOIMU, seega palume kõikidel huvilistel end kindlasti registreerida.
Tuletame meelde, et ilma erialast tasemekoolitust läbimata ei ole treeneril võimalik kutsetaset tõsta.
Kõik vastused treenerikutset puudutavatele küsimustele https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
KOOLITUS TOIMUB LÕUNA-EESTIS, täpsem info edastatakse registreerunutele e-mailile hiljemalt nädal enne koolituse toimumist.
Koolituse hind osalejale on 225 eurot.
Osaleja katab ise oma transpordi-, toitlustuse ja ööbimiskulud. Osalejal peab olema isiklik suusavarustus, vajadusel tuleb suusavarustus laenutada.
Koolituse läbimiseks peab osalema õppetöös 100%
Registreerimine kuni 25.01.2019 kerstin@suusaliit.ee
Registreerimiseks palume saata oma nimi, klubi (juhul, kui treener esindab klubi), telefoninumber, tasumisviis (ülekanne või arve klubile/firmale).
NB! Koolitus toimub vaid juhul kui osaleb vähemalt 3 inimest.
Koolituskava leiad SIIT.
05.12.2018
Murdmaasuusatamise kutseeksam toimub 21. jaanuaril 2019 Eesti Suusaliidu büroos aadressil Sõjakooli 10-305, Tallinn.
Info http://www.sport.ee/et/treenerid (liigu allapoole, väljakuulutatud kutseandmised).
Oodatud on kõikide tasemete treenerikutsete taotlejad, taastaotlejad ja kõik treenerid, kelle kehtiv kutse aasta 2019 esimeses pooles aegub.
Palume pöörata tähelepanu asjaolule, et nii taotlemisel kui taastaotlemisel on vaja esitada täiendkoolituse tunnistused!
Eksamile registreerumise tähtaeg on 16. jaanuar 2019, registreeruda ja dokumente esitada saab ainult Eesti Spordiregistri kaudu aadressil https://www.spordiregister.ee/admin/
Hilisem dokumentide esitamine ei ole võimalik!
Palun kindlasti tutvuda ka treenerikutse korduma kippuvate küsimustega kogu treenerikutse omandamise protsessi kohta, mis kehtivad kõikidele ESL spordialadele.
Kogu info eksamite korralduse, vajalike dokumentide, registreerumise ja muu kohta siin https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
Kui vajad abi või sul on küsimusi, palun kirjuta kerstin@suusaliit.ee
Treenerieksami sooritamisel või kutsetaseme tõstmisel on vajalik kaasa võtta oma sülearvuti! Sama taseme taastaotlejatega toimub kohapeal vaid vestlus.
Enne eksamile tulekut tuleb tasuda kutse omistamise tasu, tasumäärad ja rekvisiidid leiad siit https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
Maksekorralduse koopia palume saata hiljemalt 17. jaanuariks 2019 kerstin@suusaliit.ee
Palume treeneritel pöörata erilist tähelepanu oma treenerikutse aegumise kuupäevale. Kutse kehtivusaega saad kontrollida siit https://www.spordiregister.ee/treeneriteregister/index.php?spordiala=114
NB! Järgmine murdmaasuusatamise treenerite kutseeksam toimub sügisel 2019!
02.11.2018
2. novembril tutvustasid murdmaasuusatamise U23 ja juunioride koondise sportlased enda tuleva hooaja eesmärke. Koondise peatreeneri Riho Roosipõllu sõnul on realistlik, et tänastest U23 sportlastest võistlevad osad märtsikuus ka täiskasvanute MM-il Seefeldis.
“Koondise ettevalmistushooaeg on tervikuna kulgenud ilma suuremate tagasilöökideta. Sportlased on saanud teha ettevalmistust nii nagu me planeerisime. Ma usun ja tahan loota, et vähemalt kaks sportlast juunioride ja U23 koondisest võistlevad tänavu ka täiskasvanute MM-il,” lausus juulikuus koondise peatreeneri rolli astunud Roosipõld.
U23 koondisesse kuuluvad Henri Roos (20), Kaarel Kasper Kõrge (22) ja Mariel Merlii Pulles (20). Juunioride koondise moodustavad Christopher Kalev (19), Martin Himma (19), Vane Vähk (18), Stine-Lise Truu (19) ja Art Kristjan Olesk (18). Hooajaeelsel tutvustusüritusel rääkisid enda mõtetest Roos, Pulles, Vähk, Kalev ja Himma.
11.10.2018
NB! EKR4 tasemekoolitus jääb osalejate puuduse tõttu ära!
EKR4 tasemekoolituse soovijatel saata palun vastavasisuline email kerstin@suusaliit.ee - kogume nimed kokku ja vaatame, kas saame järgmisel või ülejärgmisel hooajal koolituse korraldada.
Murdmaasuusatamise EKR4 erialane treenerite tasemekoolitus toimub kolmele nädalavahetusele jaotatuna Tartus ja Otepääl, treeneriteks Allar Kivil ja Jaanus Teppan.
Kuupäevad: 10.-11.nov. 2018 (Tartu), 8.-9.dets. 2018 (Tartu), 4.-6.jaan.2019 (Otepää).
Oodatud on kõik suusatreenerid, kellel EKR3 ehk esmatasandi abitreeneri kutse juba olemas.
NB! Järgmisel talvehooajal EKR4 koolitust EI TOIMU, seega palume kõikidel huvilistel end kindlasti registreerida.
Kõik vastused treenerikutset puudutavatele küsimustele https://www.suusaliit.ee/et/treenerikutsekkk
Koolituse hind osalejale on 225 eurot.
Osaleja katab ise oma transpordi-, toitlustuse ja ööbimiskulud. Osalejal peab olema isiklik suusavarustus, vajadusel tuleb suusavarustus laenutada.
Koolituse läbimiseks peab osalema õppetöös 100%
Registreerimine kuni 03.11.2018 kerstin@suusaliit.ee
Registreerimiseks palume saata oma nimi, klubi (juhul, kui treener esindab klubi), telefoninumber, tasumisviis (ülekanne või arve klubile/firmale).
NB! Koolitus toimub vaid juhul kui osaleb vähemalt 4 inimest.
Tasemekoolituse kava on kättesaadav SIIT.
26.03.2018
Head suusa- ja kestvusalade treenerid, sportlased, klubide esindajad ja harrastajad.
1.-3. juunil 2018 toimub Käärikul ESL traditsiooniline kevadseminar.
Seminar toimub laiahaardelisemalt kui varasematel aastatel ja ühendab erinevaid põnevaid teemasid, sh paneeldiskussioonid. Teemad on aladeülesed ja puudutavad nii klubitööd ja organisatoorset poolt, turundust, sportlasi, spetsiifilist tehnikat ja selle arendamist, sportlaskarjääri, meditsiini, võistlusettevalmistust, lapsevanemate osalust, jne.
Seminar läheb treenerikutse pikendamisel arvesse täiendkoolitusena.
Tõendid väljastatakse osalejatele viimase koolituspäeva lõpus. NB! Toimub pisteline kohalolekukontroll.
Täpsem programm, hind, ajakava, registreerumisinfo ja muu lisainfo avaldatakse vähemalt kuu enne seminari toimumist.
|
