|
Uudised
13.03.2023
Lauluväljaku MK | Anett Kontaveit kutsub laulukaare alla kaasa elama: kodupublik annab omadele tohutult juurde
Tipptennisist Anett Kontaveit peab suurvõistluste Eestisse toomist oluliseks nii ala arengu kui rahvatervise seisukohast.
21. märtsil murdmaasuusatamise MK-etapil maailma paremikuga koos võistlevatele noortele sportlastele soovitab Kontaveit oma võimalust kasutada ja püüda seda ka täiel rinnal nautida. „Kodus võistlemine on tegelikult privileeg, mida sportlastel sellisel tasemel kuigi tihti ei ole,“ leiab ta.
„Usun, et seda suuremat pinget on võimalik ka enda jaoks positiivseks mõelda. Tähtis on nautida seda, et oma inimesed on tulnud kaasa elama ning nendelt energiat juurde võtta. Meie spordipublik on minu arust väga hea, ala reeglitest peetakse lugu ja omadele elatakse kaasa kõigest väest. Minu jaoks on kodupubliku ees mängimine alati kõige meeldivam kogemus ja see annab mulle tohutult positiivset jõudu juurde.“
Tippsporti tasub võimalusel alati kohapeale vaatama minna. „Sellisel tasemel rahvusvahelised võistlused kasvatavad nii ala populaarsust kui annavad nii mõnelegi veelgi aktiivsemalt treenimiseks indu juurde.“
Mullu sügisel esimest korda rahvusvahelise WTA 250 Tallinn Open tenniseturniiri kogemuse pinnalt soovitab Anett Kontaveit spordirahval alustatud teekonda kindlasti jätkata. „Minu kui sportlase jaoks oli WTA turniiri Tallinnas toimumine väga eriline. Teiste tennisistide käest sain korralduse kohta ainult väga head tagasisidet, turniiri jaoks loodud tingimused olid suurepärased ja kõik jäid väga rahule,“ tunnustab Kontaveit Eesti spordikorralduse tugevat taset.
„Loodan, et võimalus näha oma silmaga suurt tennist inspireeris järelkasvu veel innukamalt treenima, pingutama ja võistlustel osalema, sest just selline mõju võiks ühel suurüritusel alale laiemalt olla,“ usub ta.
10.03.2023
Kalev Kruus soovitab lapsed ekraanide tagant lauluväljakule viia: kohapeal toimuv võib olla väga silmiavav
Marta Vasarik
Eesti üks ägedaima suuvärgiga legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus on veendumusel, et tippatleetidega võistlused innustavad liikuma ja ühendavad inimesi. Spordisõber loodab väga, et kaasmaalastel jätkub indu suurvõistlusi just Eestis korraldada.
Kas ja miks peaks üks liikumisharrastaja spordivõistlust kohapeale vaatama minema, selmet jälgida tipptasemel režiiga ja hästi ettevalmistatud kommenteeritud ülekannet mugavalt kodus?
Ega otsest põhjust ju polegi, vabalt võib ka head ülekannet kodust vaadata, aga kui hea spordivõistlus koju kätte tuuakse, siis kohapeale minek ja kaasa elamine on ikka natukene teistsugune kogemus. Saad näiteks jälgida ise just seda sportlast või sooritust, mida tahad, mitte sõltuda telepildi edastatavast valikust.
Hea spordivõistlusega käib kaasas ka melu, mis nakatab liigutama. Selles valguses on eriti oluline võistlustele kaasa võtta lapsed, sest neile, kes on tänapäeval harjunud kõike ekraani vahendusel nägema, võib kohapeal toimuv olla väga silmiavav kogemus.
Minu enda lapsepõlvemälestused on väga helged, lisaks spordile ka kulinaarsed - Kalevi spordihalli kartulisalat ja viinerid ketšupiga või rallidel söödud šašlõkid on maitsed, mis jäävad lapsepõlve ja neid korrata pole võimalik.
Kohapeale minek ja pileti ostmine tagab ka võimaluse, et siin maailma nurgas üldse midagi toimuks ja korraldajad viitsiks tippvõistlusi korraldada.
Mingite spordivõistluste näitamine teles ja Eesti Rahvusringhäälingus on minu meelest justkui kohustuslik. Võtame näiteks viimase Tartu Maratoni. Kui me räägime liikumisaastast, siis on täiesti arusaamatu, et maratonist pole ERR-is ülekannet. See ühendab spordist lugupidavaid inimesi ja mitte vähe. Mina pean lugu ka tantsu- ja laulupeost ja see on justkui
loomulik, et ERR teeb sealt otseülekandeid ning peabki tegema. Sama elementaarne peaks olema ka otseülekanne Tartu Maratonilt ja tänaseks juba miks mitte ka Ironmanist.
Kas näiteks Ironmanil osalemine on sellele teemale ka mingi muu vaatenurga juurde andnud? On publiku kaasaelamine päriselt ka abiks?
Publiku olemasolu Ironmanil on väga tähtis. Mina oma tempo juures jõuan kaasaelajaid märgata ja mõnega isegi juttu ajada. Eelmisel Ironmanil oli jooksupubliku hulgas üks mees, kes soovis pikalt jalgpallist rääkida. Päris põnev oleks olnud, aga ta ise kõndis nii kiiresti eest ära, et ma ei jõudnud järele.
Lisaks oli eriti tore näha lastega peresid, kes olid tulnud oma kodukülade teeotstesse ratturitele kaasa elama. Julgemad olid isegi kõlarid toonud, lasid seal päev otsa muusikat ja ergutasid tuhandeid möödujaid. Sellised asjad teevad südame soojaks! Mina proovin alati neile pöialt näidata, sest just need inimesed tõestavad, et tegelikult pole pooleks päevaks liikumise nimel tee sulgemine probleemiks. Tore värk!
Ironmani olemasolu siin kodus on ikka reaalselt ülim asi ja ma väga loodan, et kestab veel pikalt.
Millised on need Eestis toimunud spordisündmused, mis on pakkunud suurima elamuse?
Viimase tõesti toreda elamuse pealtvaatajana sain Kalevi spordihallis, kui käisin koos pojaga Kalevi meeskonna eurosarja kohtumist vaatamas. See oli täpselt nii vinge nagu üks korvpall olema peab. See, mida Kalev Cramo praegu teeb, on just see, mida ma olen viimased 10-15 aastat isiklikult oodanud. Jätkuks vaid eestvedajatel ja toetajatel indu, et see asi kestaks ja areneks.
Kuidas vaatad kõrvalt nende spordikorraldajate (tihti õhinapõhist) entusiasmi, kes panevad kogu oma eluenergia selle alla, et Eestis oleks WTA turniir Ironman, WRC ja mitmed MK-etapid?
Ma olen seda ka varem öelnud, et kõik kes toovad Eestisse suuri asju, väärivad tunnustust. On see Tallinna Maraton, Ironman, Rally Estonia, Tartu Maraton vms.
Õiguste saamine on üks teema, aga kõikide osapooltega kokkuleppimine, trassid, liiklus, vabatahtlikud … see nimekiri on lõputu ja kohati ikka uskumatult keeruline ülesanne. Miskipärast on kõige selle avasüli vastu võtjaid vähem kui neid igasuguste agade väljamõtlejaid. Olles sündmuste köögipoolt õige pisut näinud, siis vahel paneb küll imestama, miks need korraldajad seda viitsivad.
Annaks jumal, et nad viitsiks! Meil on olemas näiteid muusikavaldkonnast, et kui keegi lõpuks solvub, siis tõeliselt suuri superstaare lauluväljakule enam nii palju ei jõua. Loomulikult läheb elu edasi, aga nii emotsionaalses kui päris kindlasti ka majanduslikus mõttes palju vaesemalt.
08.03.2023
Elunipp lapsevanematele! Gerd Kanter teab, kuidas saada lapsi spordist huvituma
Marta Vasarik
Olümpiavõitja, armastatud spordieeskuju, isa ja treener Gerd Kanter leiab, et lastele maast madalast spordihuvi tekitamiseks tuleb nad viia ka erinevaid võistlusi kohapeale vaatama. Melu, hasarti täis mõõduvõtt ning põnevad lisategevused, kus saab ise midagi kogeda ja katsetada, mängivad Kanteri kinnitusel uudishimu kujundamisel väga märgilist rolli.
Kõrgel tasemel sündmuste Eestisse toomine on tema sõnul oluline nii spordimaailma kaardil püsimise kui järelkasvu seisukohalt. Korraldajamaa eeliseks on nii mõnegi ala puhul võimalus lubada starti suurem arv sportlasi, mis võib ühe karjääri alguses oleva noore jaoks sooritusest hoolimata olla elumuutev kogemus.
Maailma tippe saab Tallinnas võistlemas näha oma silmaga
Kui tippsuusatamist sai äsja näha teleri vahendusel, siis 21. märtsil tulevad maailmakarikasarjas keerlevad suusakuulsused üksteiselt mõõtu võtma Tallinna lauluväljakule. Kuna rada on kompaktne ja distants lühike, siis on kogu võistlus algusest lõpuni hästi jälgitav ning soovi korral saab tippude tehnikat uudistada kas või paari meetri kauguselt.
„Kui räägime sellest, et tahame kuidagigi oma lapsi liikuma innustada ja spordiga tutvustada, siis just nii suure mastaabiga tippvõistlustele tulekski nad viia,“ ütleb Gerd Kanter.
Kõik põnevad nüansid teleülekandesse ei jõuagi. „Sprindivõistlusel näeb ülihästi ka seda n-ö köögipoolt ehk kes, millal ja kuidas soojendust teeb, mis toimub varsutusega ja kuidas maailma tipud stardiks tegelikult valmistuvad. See nii meie noortele kui pealtvaatajatele mõnes mõttes nagu koolitus. Saadki parimatelt snitti võtta. Kuna eetriaeg on broneeritud vaid sündmuse kõige põnevamale heitlusele, siis jääb eelpool nimetatu sellest tihti välja.“
Tulemuse tegemiseks on vaid üks tee
Eesti noortele sportlastele, kes MK-etapil oma debüüdi teevad, soovitab ta kasutada seda võimalust uute sihtide seadmiseks. Kanteri sõnul on tähtis jõuda arusaamani, et päeva lõpuks on kõik lihtsalt lihast ja luust inimesed, kes on oma tasemeni jõudnud läbi suure töö.
„Stardikoridoris tuleb keskenduda iseenda sooritusele, isegi kui konkurendid sinu kõrval on teisest puust. Tulemuse tegemiseks pead püsima oma rütmis, see oleks lausa üks minu esimesi soovitusi. Kusjuures sprindis, kuna see on nii lühike, juhtub vahel igasuguseid asju. Kui tihedamas heitluses keegi kukub, tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja konkurent kinni püüda.“
Eesti fännid on olulised!
Fännide ja kodupubliku toetust hindab Gerd Kanter väga kõrgelt. „Suures mastaabis mängib Eesti fännide kohalolek sportlaste jaoks väga erilist rolli. Suusatajatel aitab oma perelt ja olulistelt inimestelt saadav energia kindlasti ühe väikese lisakäigu juurde panna,“ usub ta.
„Minu isiklike emotsioonide esikolmikusse kuulub 2005.aastal Helsingi staadionil maailmameistrivõistlustel võidetud hõbemedal, mille tegi eriliseks küll ka saavutus ise, aga ka tulihingelised fännid. Kuigi võistlus toimus Soomes, siis tunne oli nagu kodustaadionil. Ükskõik, kuhu ma vaatasin, siis tribüün oli sinimustvalge ja eestlaste häälekas kaasaelamine viis emotsioonid lakke. Mul on küll ka olümpiakuld ja teisi tiitleid, aga aga esimene hõbe MM-ilt on kuidagi just emotsionaalses plaanis siiani väga eredalt hinges ja meeles,“ meenutab Kanter.
Uus hoog tuleb anda ka kergejõustikuvõistlustele
Igapäevaselt treeneritööga tegelev Kanter kuulub ka Eesti Kergejõustikuliidu juhatusse ning mõtleb spordielu arendamisele aktiivselt kaasa. „Meil on olemas head treenerid, tipud, rajatised, kogenud korraldajad ja kogu oskusteave. Nüüd tuleb teha tööd selle nimel, et Eestisse jõuaks ka üks kergejõustiku rahvusvaheline etapp ehk leida piisavalt häid ettevõtjaid, kelle südamesoov on panustada nii tippsporti kui noorte liikumisharjumuste kujundamisse laiemalt.“
07.03.2023
Kelly Sildaru lauluväljaku MK-etapist: midagi sellist oma silmaga kogeda on väga teistmoodi
Marta Vasarik
Talispordi võlu ja valuga kasvanud vigursuusatamise kuninganna Kelly Sildaru elab kaasa Eesti murdmaasuusatamise uuele generatsioonile ning soovib noortele Tallinna lauluväljakul 21. märtsil toimuva MK-etapi eel külma närvi.
Pekingi olümpiapronksi, maailmameistri ja kuuekordse X-Mängude võitja sõnul on kõige olulisem enne võistlust korraks aeg maha võtta, rahulikult hingata ning eesootavale keskenduda.
„Päeva lõpuks pead sa iseenda sooritusega rahule jääma – see on kõige olulisem. Ei ole vahet, mida teised arvavad, sellele ei tasu oma energiat kulutada. Väike võistlusnärv ja ootusärevus on normaalne, sellega harjub. Sa lähed võistlema ja oled selleks hetkeks valmistunud, tead täpselt, mida pead tegema, ning selle tunde pealt asugi tegutsema,“ soovitab ta.
Sildaru leiab, et erinevate suurvõistluste koju kätte toomine on kihvt nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele. „Minu alal võiks ka Eestis võistlusi olla, kodupubliku toetus annab väga palju juurde. Välismaal olles on kõik inimesed ja linnad võõrad, Eestis on sportlase vaates igal pool väga mugav ja saadav elamus mitu korda võimsam. Olgu tegemist ralli, tennise või suusatamisega – omad on omad ja neile on lahe kaasa elada.“
Suurvõistluste melust teleri vahendusel osa ei saa. „Oma silmaga midagi sellist kogeda on väga teistmoodi, Tallinna lauluväljakul, mis koondab nii tipud kui ka publiku üsna peo peale, seda enam.“
Teekonnal tippu on Sildaru sõnul kõige keerulisem hoida motivatsiooni. „Halb rutiinitaluvus teeb selle vahel keeruliseks. Samas inimestel, kes on valinud murdmaasuusatamise, on võib-olla rutiiniga paremad lood,“ naerab ta. „Kui on kehvem päev, siis üritan trennis teha rohkem neid asju, mis silma särama panevad, see aitab.“
„Kui sul on siht silme ees ja tead, kuhu tahad jõuda, siis tasub pingutada. Saavutatud eesmärk ja tasuks saadud medal on seda pingutust väärt.“
|
