1.1.Eesti Suusaliit (ESL) on suusaspordi erinevaid alasid, s.o. murdmaasuusatamine, suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine, freestyle ja lumelaud arendavate ning harrastajaid koondavate juriidiliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik liit.
1.2.Eesti Suusaliit koordineerib kogu suusaspordialast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti suusaspordi kõrgeimaks esindusorganiks Eesti Vabariigis ning rahvusvahelistes organisatsioonides s.h. Rahvusvahelises Suusaspordi Föderatsioonis (F.I.S.)
1.3.Eesti Suusaliit on 28. novembril 1921. a asutatud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane.
1.4.Eesti Suusaliidu tegevuse eesmärgiks on Eesti suusaspordi esindamine rahvusvahelisel areenil, suusatamise propageerimine suusaspordi erinevate projektide teostamise kaudu, suusaspordi kandepinna laiendamine ning harrastajate ühendamine. Samuti suusaspordi harrastamiseks võimaluste loomine vabariigis nii tippspordi kui ka rahvaspordi tasandil.
1.5.Eesti Suusaliit on heategevuslik ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon kasutades oma tulusid üksnes Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.6.Eesti Suusaliit autasustab ja stimuleerib suusatamise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust.
1.7.Eesti Suusaliit ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikuga seotud isikutele.
1.8.Eesti Suusaliit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Rahvusvahelise Suusaspordi Föderatsiooni (F.I.S.) otsustest ning käesolevast põhikirjast.
1.9.Eesti Suusaliidu asukohaks on Tallinn.
1.10. Eesti Suusaliidu majandusaastaks on 01.05-30.04
2.1.Eesti Suusaliidu liikmeteks on Eesti Suusaliitu kuuluvad juriidilised isikud.
2.2.Eesti Suusaliidu liikmeks vastuvõtmist taotlev juriidiline isik esitab Eesti Suusaliidu juhatusele vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab oma põhikirja ja liikmete nimekirja
2.3.Eesti Suusaliidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Eesti Suusaliidu juhatus. Liikmeks astumise taotluse vaatab Eesti Suusaliidu juhatus läbi ühe kuu jooksul nõuetekohase avalduse laekumise päevast arvates.
2.4.Eesti Suusaliidu liikmetel on oma esindajate kaudu õigus:
2.4.1. valida ja olla valitud kõikidesse Eesti Suusaliidu esindus-, töö- ning kontrollorganitesse sh Eesti Suusaliidu juhatusse ja alakomiteedesse;
2.4.2. tõstatada Eesti Suusaliidu koosolekutel kõiki probleeme, mis on olulised Eesti Suusaliidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, samuti esitada arupärimisi juhatuse ja sekretariaadi tegevuse kohta ning saada informatsiooni vabariiklikku ja rahvusvahelist suusasporti puudutavates küsimustes;
2.4.3. võtta osa Eesti Suusaliidu poolt korraldatavatest üritustest;
2.4.4. kasutada Eesti Suusaliidu omandit ning Eesti Suusaliidu käsutuses olevat vara;
2.4.5. lahkuda Eesti Suusaliidust oma kirjaliku avalduse alusel.
2.5.Eesti Suusaliidu liige on kohustatud:
2.5.1. juhinduma oma tegevuses Eesti Suusaliidu põhikirjast, Eesti Suusaliidu juhatuse poolt vastuvõetud kodukorrast ja Eesti Suusaliidu juhtorganite poolt vastu võetud otsustest;
2.5.2. osalema aktiivselt Eesti Suusaliidu tegevuses;
2.5.3. hoidma ja otstarbekalt kasutama Eesti Suusaliidule kuuluvaid väärtusi;
2.5.4. hoidma oma tegevuse ja käitumisega kõrgel Eesti Suusaliidu mainet, samuti järgima Eesti Suusaliidu juhatuse kehtestatud või rahvusvaheliselt tunnustatud norme (sh eetikanorme ja standardeid);
2.5.5. tasuma Eesti Suusaliidu juhatuse kehtestatud sisseastumis- ja liikmemaksu ning täitma teisi Eesti Suusaliidu juhatuse kehtestatud kohustusi.
2.6. Liikmeksolek lõpeb Eesti Suusaliidu juhatuse vastava otsuse alusel väljaastumisega liikme kirjaliku avalduse alusel või liikmeskonnast väljaarvamisega;
2.7.Väljaarvamine võib toimuda liikme olulise põhikirja rikkumise või liikme muu raske eksimuse tagajärjel ning juhul, kui Eesti Suusaliidu liige ei ole kahel järjestikusel aastal tasunud liikmemaksu või kui Eesti Suusaliidu liige ei ole täitnud teisi Eesti Suusaliidu juhatuse kehtestatud kohustusi.
3.1.1. Eesti Suusaliidu kõrgeimaks organiks on Eesti Suusaliidu üldkogu, mis toimub korralisena üks kord aastas hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu.
3.1.2. Üldkogust võtavad osa Eesti Suusaliidu liikmed oma volitatud esindaja kaudu. Samuti Eesti Suusaliidu president, juhatuse liikmed ja alalised palgalised töötajad.
3.1.3. Hääleōigust üldkogul omavad ainult Eesti Suusaliidu liikmed oma volitatud esindaja kaudu.
3.1.4. Igal Eesti Suusaliidu liikmel on üks hääl.
3.1.5. Kirjalik teade üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorraga saadetakse Suusaliidu sekretariaadi poolt välja vähemalt 15 päeva enne üldkogu toimumisaega.
3.1.6. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui üldkogul osaleb vähemalt üks kolmandik Eesti Suusaliidu liikmetest.
3.1.7. Juhul, kui koosolekule ei kogune vajalik kvoorum, kutsutakse 30. päeva jooksul kokku uus üldkogu, mille toimumisest teatatakse kõikidele Eesti Suusaliidu liikmetele. Uuesti kokku kutsutud üldkogu on otsustusvõimeline olenemata osalevate liikmete või kogunenud hääleõiguslike esindajate arvust.
3.1.8. Üldkogu otsused võetakse vastu koosolekul osalevate liikmete lihthääleenamusega.
3.1.9. Käesoleva põhikirja punktide 3.1.15.1 ja 3.1.15.6 seotud küsimuste otsustamisel on nende vastuvõtmiseks vajalik 2/3 koosolekul osalevate liikmete häälteenamus.
3.1.10. Eesti Suusaliidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Eesti Suusaliidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
3.1.11. Hääletamine on avalik. Juhul, kui üks hääleõiguslikest osalejatest nõuab salajast hääletamist on hääletamine salajane.
3.1.12. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku Eesti Suusaliidu juhatuse otsusega või vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul nõudel, milles peab olema ära näidatud kokkukutsumise põhjus.
3.1.13. Üldkogu avab ja tema tööd juhib Eesti Suusaliidu president või tema volitatud esindaja.
3.1.14. Üldkogu töö käik ja otsused protokollitakse. Protokollija valitakse osalejate hulgast. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjadega üldkogu juhataja ja protokollija.
3.1.15. Üldkogu ainupädevusse kuulub:
3.1.15.1. Eesti Suusaliidu põhikirja vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;
3.1.15.2. Eesti Suusaliidu presidendi valimine;
3.1.15.3. Eesti Suusaliidu juhatuse liikmete ja nende volituste tähtaja määramine.
Eesti Suusaliidu struktuuris olevate alakomiteede esimehed määratakse üldkogu poolt Eesti Suusaliidu juhatuse liikmeteks vastava alakomitee juhatuse poolt esitatud kandidaatide seast.
3.1.15.4. Vajadusel järelevalve teostamiseks revisjoni või audiitorkontrolli määramine ja selle tulemuste kinnitamine;
3.1.15.5. möödunud majandusaasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine;
3.1.15.6. Eesti Suusaliidu ühinemise, jagunemise ja likvideerimise otsustamine.
3.2.1. Eesti Suusaliidu president on Eesti Suusaliidu kõrgeim esindusorgan.
3.2.2. Eesti Suusaliidu presidendi ametivolituste tähtaeg on neli aastat.
3.2.3. Eesti Suusaliidu president kuulub Eesti Suusaliidu juhatuse koosseisu ametikohast tulenevalt.
3.3.1. Üldkogude vahelisel ajal juhib Eesti Suusaliidu tööd Eesti Suusaliidu juhatus,kes otsustab kõik küsimused, mis ei kuulu üldkogu ainupädevusse.
3.3.2. Eesti Suusaliidu juhatuse liikmete minimaalne arv on seitse liiget ja maksimaalne arv on viisteist liiget. Kui Eesti Suusaliidul puudub valitud president on juhatusel õigus valida oma liikmete hulgast juhatuse esimees.
3.3.3. Eesti Suusaliidu juhatuse koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele presidendi, juhatuse esimehe või peasekretäri kutsel.
3.3.4. Kutsed juhatuse koosolekust osavõtuks saadab sekretariaat välja vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
3.3.5. Juhatuse koosolekutest võtavad hääleõiguseta osa Eesti Suusaliidu peasekretär ja kutsutud isikud.
3.3.6. Juhatuse koosolekut juhatab president, juhatuse esimees või juhatuse liikmete hulgast valitud isik. Juhatuse koosolekud ja otsused protokollitakse.
3.3.7. Juhatuse pädevuses on:
3.3.7.1. Eesti Suusaliidu liikmeks vastuvõtmine ja liikmeskonnast väljaarvamine;
3.3.7.2. Eesti Suusaliidu alaliselt tegutseva tegevjuhi - peasekretäriga töölepingu sõlmimine;
3.3.7.3. Eesti Vabariigi suusaalade koondvõistkondade peatreenerite ja koosseisude kinnitamine täiskasvanute tiitlivõistlusteks.
3.3.7.4. Organisatsioonide ja ühenduste liikmeks astumine ning Eesti Suusaliidu liikmelisuse lõpetamine. Erinevates projektides osalemise otsustamine;
3.3.7.5. Eesti Suusaliidu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise korra ja määrade kehtestamine;
3.3.7.6. Eesti Suusaliidu üldkogu kokkukutsumine;
3.3.7.7. Lõppenud majandusaasta aastaaruande heakskiitmine ja üldkogule kinnitamiseks esitamine;
3.3.7.8. Eeloleva majandusaasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;
3.3.7.9. Vajalike alakomiteede reglementide kinnitamine ja töörühmade moodustamine ning nende tegevuse lõpetamine;
3.3.7.10. Eesti Suusaliidu kodukorra vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;
3.3.7.11. Eesti Suusaliidu tegevuseks vajalike kinnisasjade soetamise, nende võõrandamise või koormamise otsustamine.
3.3.7.12. Kōikide muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkogu ainupädevusse.
3.3.8. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
3.3.9. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthääleenamusega. Häälte võrdsuse korral saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas president.
3.4.1. Eesti Suusaliidu peasekretär on Eesti Suusaliidu sekretariaadi ja kogu palgalise aparaadi juhiks ning moodustab Eesti Suusaliidu alaliseks tegevuseks vajaliku meeskonna.
3.4.2. Peasekretär on aruandekohustuslik juhatuse ees ja vastutab kogu Eesti Suusaliidu igapäevase tegevuse eest.
3.4.3. Eesti Suusaliidu peasekretär esindab Eesti Suusaliitu suhetes juriidiliste ja üksikisikutega volikirja alusel ja on allkirjaõiguslik Eesti Suusaliidu nimel juhatuse poolt saadud volituste piires.
4.1.Eesti Suusaliidu vara moodustub järgmistest tuludest:
4.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
4.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest s.h. eelarvelistest eraldistest. Sihtotstarbeliste annetuste ja eraldiste kasutusotstarvet ei või Eesti Suusaliit muuta.
4.1.3. muust tulust, mis saadakse Eesti Suusaliidu põhikirjalise tegevuse tulemusena;
4.1.4. füüsilisest või immateriaalsest varast, mis on eelpool nimetatud vahendite eest soetatud või saadud annetustena.
5. Eesti Suusaliidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
5.1.Eesti Suusaliidu ühinemine või jagunemine toimub seaduses ettenähtud korras.
5.2.Eesti Suusaliidu tegevus lõpetatakse üldkogu otsusega või seaduses ettenähtud alustel.
5.3.Eesti Suusaliidu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega nimekirja kantud samalaadsete eesmärkidega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Käesoleva põhikirja redaktsioon on vastu võetud Eesti Suusaliidu üldkogul 20. oktoobril 2021.a Tallinnas
