KINNITATUD
Eesti Suusaliidu juhatuse otsusega
12.01.2024
KODUKORD
Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise ning juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kodukord
1. ÜLDSÄTTED
1.1.Käesolev kodukord (edaspidi kord) reguleerib Eesti Suusaliidu ja tema liikmete spordipersonali sh kuid mitte ainult juhatuse liikmete, töötajate, treenerite ja tugipersonali, samuti treenitavate (sh lapsed ja noorsportlased) ning lastevanemate suhteid ja käitumist. Kõik osapooled lähtuvad ausa mängu põhimõtetest, austades treenitavate õigust treenida avatud, lugupidavas, turvalisust ja heaolu tagavas keskkonnas.
1.2.Kodukord on koostatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (edaspidi EADSE) 2021.a. juhendi „Spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks“ alusel ning lähtub selles esitatud põhimõtetest.
1.3.Kord on kinnitatud Eesti Suusaliidu (edaspidi alaliit) juhatuse poolt ja see on alaliidule ning selle liikmetele sh nende spordipersonalile ja treenitavatele ning treenitavate vanematele ja/või eeskostjatele (edaspidi lapsevanematele) järgimiseks kohustuslik.
1.4. Mõisted
1) vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Spordis võib vaimne väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: pidev kritiseerimine, sarkasmi kasutamine ja ironiseerimine sportlase suunal või tagasisidest ilmajätmine, sõimamine, alandamine, mahategemine, mõnitamine, sportlase ignoreerimine ja tõrjumine, liigse surve avaldamine.
2) füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Spordis võib füüsiline väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: treeningtsükli intensiivsus ületab lapse kehalist võimekust, võistlema suunamine või võistlemise toetamine hoolimata vigastusest, treener sunnib tegema harjutusi hoolimata ohust tervisele.
3) seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine igasugusesse seksuaalsesse tegevusse, millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille paneb toime täiskasvanu või teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes kannatanuga.
4) ahistamine on teise inimese soovimatu käitumine, mis loob ebamugavust, alandab ahistatavat ja tema väärikust. Ahistamine võib olla seksuaalne või sooline. Väärkohtlemist ja ahistamist tuleb ennetada ja sellega võidelda, sest nendega kaasnevad mitmesugused lühi- ja pikaajalised mõjud: keskendumisvõime alanemine, unehäired ja unetus, ärevus, depressioon, stress, madal enesehinnang või liigne enesekindlus, kehvad sooritused treeningutel/võistlustel, negatiivne mõju klubi teistele liikmetele ja lähedastele, usaldustunde vähenemine.
5) laste väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
6) hädas olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbril 112 on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest (LasteKS § 31).
7) abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS § 26).
8) hooletusse jätmine on lapsevanema, hooldaja jt (sh treeneri) kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ohutuse tagamata jätmine, sh arvestades lapse sõltuvust täiskasvanust, on näiteks sportlase toidu või joogita jätmine, ebapiisav puhkus ja taastumine, füüsiliselt turvalise treeningukeskkonna mittepakkumine, arenguliselt või kehaliste võimete mõttes ebasobivate treeningumeetodite kasutamine, ületreening ja ülekoormusvigasuste vältimata jätmine, ignoreerimine ning tähelepanust ja tagasisidest ilmajätmine jne. Hooletusse jätmiseks loetakse veel kohasest arstiabist keeldumist ja spordi turvavarustuse mitterakendamist treeningul või võistlusel.
9) spordipersonal on treener või muu juhendaja, mänedžer, võistluste korraldaja, võistkonna abiline, alaliidu või liikmeklubi ametnik/esindaja, meditsiinitöötaja, (sh arst, füsioterapeut, massöör), kohtunik vm isik alaliidus või liikmesklubis.
10) treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
11) treenitav on spordiklubi, spordikooli või spordialaliidu sporditegevuses osalev laps või noor
1.5. Kord on alaliidu ja töötaja vahelises lepingus sätestatud ametijuhendi lahutamatu osa. Kord on ka treenitavaga (või tema lapsevanemaga/eeskostjaga) sõlmitava teenuslepingu lahutamatu osa. Kord on avalikult kättesaadav alaliidu kodulehe aadressil www.suusaliit.ee.
1.6. Sporditurvalisust (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või ahistamine) ohustava olukorra ilmnemisel on töötaja, treener, lapsevanem või treenitav kohustatud reageerima. Tõsisema rikkumise puhul tuleb koheselt teavitada politseid.
1.7. Korras sätestatud rikkumiste esmaseks käsitlejaks on üldjuhul treener koos juhtumiga seotud osapooltega. Juhul kui on ohtu seatud ühe poole turvalisus ja/või õigused, kaasatakse vajadusel juhtumi lahendamisse lapsevanem(ad) ja teised spetsialistid (spordiklubi/spordialaliidu juhtkond, lastekaitsetöötaja, psühholoog, noorsoopolitseinik, EADSE jt).
1.8.Rikkumiste menetlemisel rakendatakse käesolevas korras kehtestatud distsiplinaarmenetluse sätteid.
2. TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE
2.1. Treeneri ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;
2) ei salli ega julgusta mis tahes kiusamist;
3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);
4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;
5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt.
2.2. Treeneri ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;
2) ei paku alaealisele treenitavale küüti mootorsõiduki vm vahendiga ilma eelnevalt lapsevanemat teavitamata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga pidevalt kontakti (nt helistades);
4) ei kasuta treenitavaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) ei ööbi ilma lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;
6) ei kutsu treenitavat endale külla ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) ei korralda üks-ühele kohtumisi (v.a juhul, kui kohtumine on seotud arenguvestlusega vm tagasiside andmisega treenitavale ning selleks tuleb kasutada avalikke ruume ja eelnevalt teavitada lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);
8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;
9) ei sunni treenitavat vigastustega treenima/võistlema.
2.3. Treener ja töötaja austab treenitava õigust kehalisele puutumatusele:
1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a. juhul, kui see toimub mõlema poole nõusolekul ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;
2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks avatuse ja üksteisemõistmise;
3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener treenitavalt nõusolekut.
2.4. Treener ja töötaja tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
2.5. Treener ja töötaja tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treenitava suunal ega kuuldes (sh ropendamine, suguelunditesse saatmine jne);
2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;
4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.
2.6. Treener ja töötaja tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
2.7. Treeneri või töötaja poolsed rikkumised:
1) kui treener või töötaja on treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab treenitav sellest lapsevanemat. Lapsevanem hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks kas treeneri, töötaja, juhtkonna või määratud usaldusisiku poole;
2) kui treener või töötaja on lapsevanema arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab lapsevanem sellest klubi juhtkonda;
3) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda treenerilt või töötajalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
3. TREENITAVA KÄITUMINE
3.1. Treenitava, sh alaealisest treenitava lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) ei käitu teiste suhtes alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
3) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi;
4) aktsepteerib kohtunike otsuseid;
5) aktsepteerib treenerite/töötajate otsuseid.
3.2. Alaealisest treenitava eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) alaealine treenitav ei flirdi treeneri ja/või töötajaga, isegi juhtudel kui treener või töötaja seda lubab või soovib;
2) alaealine treenitav ei lase end sõidutada treeneri ja/või töötaja mootorsõiduki vm vahendiga ilma lapsevanema loata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treeneri ja/või töötajaga mittevajalikku kontakti (nt helistades jms);
4) alaealine treenitav ei kasuta treeneri ja/või töötajaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) alaealine treenitav ei ööbi treeneri ja/või töötajaga ühes toas ilma eelnevalt lapsevanemaga kooskõlastamata;
6) alaealine treenitav ei kutsu treenerit/töötajat endale koju ilma lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) alaealine treenitav ei lähe treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisele ilma, et oleks teavitanud sellest enda lapsevanemat;
8) alaealine treenitav ei otsi põhjendamatult treeneri ja/või töötajaga füüsilist kontakti, mis ei ole seotud eesmärkidega nagu juhendamine, julgustamine või lohutamine;
9) alaealine treenitav ei võta ilma lapsevanema nõusolekuta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
3.3. Treenitav tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
3.4. Treenitav tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.
3.5. Treenitav tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ning ei ole treeningutel, võistlustel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenerile/töötajale ega teisele treenitavale alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
3.6. Treenitava poolsed rikkumised:
1) kui treenitav on mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, on treeneril õigus treenitav treeningust eemaldada. Sõltuvalt rikkumise ulatusest teavitab treener sellest lapsevanemat ja vajadusel klubi juhtkonda;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on treeneril või töötajal õigus treenitavalt jt asjaosalistelt nõuda seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib treener või töötaja teha juhtkonnale ettepaneku algatada distsiplinaarmenetlus.
4. LAPSEVANEMA KÄITUMINE
4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) vastutab oma lapse käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel;
3) aktsepteerib kohtunike otsuseid kui see ei sea ohtu lapse tervist;
4) aktsepteerib treeneri/töötaja otsuseid ning ei häiri nende tööd;
5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.
4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei varja või jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada lisatähelepanu;
2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;
3) ei küsi treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;
4) ilma eelneva kokkuleppeta ei luba treeneril ja/või töötajal enda alaealist last sõidutada;
5) ei sisene riietus- või duširuumi ilma loata, austades treenitavate privaatsust;
6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega ilma lapsevanemate nõusolekuta;
7) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;
8) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisi;
9) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel võtta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
4.3. Lapsevanem tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.
4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei viibi treeningul, võistlusel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
4.6. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning piisavale puhke- ja uneajale.
4.7. Lapsevanema poolsed rikkumised:
1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna poole;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.
5. KÄITUMNE KAHTLUSE VÕI TEAVITUSE KORRAL
5.1. Kõiki teateid, vihjeid ja kahtlustusi peab võtma äärmiselt tõsiselt ja nendele tuleb reageerida ning neid tuleks käsitleda kiireloomulistena. Teavitatud juhtumite analüüsimine ja edasiste tegevuste planeerimine on tegevjuhi vastutusalas. Abi vajavast lapsest tuleb igal juhul teavitada lasteabi telefonil 116 111. Hädaohus lapsest tuleb teada anda hädaabinumbrile 112;
5.2. Kui kannatanu teavitab juhtumist treenerit või spordiklubi/spordialaliidu töötajat, on nad kohustatud edastama selle info tegevjuhile. Tegevjuhi võimaliku huvide konflikti puhul teavitatakse juhatust;
5.3. Kui kannatanu on täisealine ja ta on teavitanud juhtumist spordiklubi/spordialaliitu, tuleks julgustada teda seksuaalse väärkohtlemise või muu vägivalla juhul pöörduma politseisse. Soovitatav on kannatanule pakkuda tuge politseisse pöördumisel ning veenduda, et talle on teada võimalikud psühholoogilise jm abi võimalused;
5.4. Kui kannatanu on alaealine, tuleb esmalt veenduda:
1) kas alaealise kannatanu lapsevanemad on juhtumist teadlikud või mitte;
2) kas kannatanu on nõus, et lapsevanemad saaksid sellest teada (või ta mingil põhjusel seda ei soovi).
Klubipoolne täiskasvanu (määratud kontaktisik) peab võtma lapsevanematega ise ühendust, et teavitada juhtunust ja leppida kokku edasised tegevused. Kui lapsevanemad ei tea, kuidas edasi tegutseda, peab abi küsima lasteabist. Juhul kui kannatanu alaealine ei soovi, et juhtumist lapsevanemad teada saaksid, siis tuleb võtta viivitamatult ühendust lasteabi, KOV lasetekaitsetöötaja või Politseiga, kes juhendavad edasise tegevuse osas. Oluline on, et vastutus ei jääks lapsele;
5.5. Kui on kahtlus, et väärkohtleja on lapsevanem, tuleb spordiklubil/spordialaliidul aidata last ja pöörduda juhtumi iseloomust lähtuvalt kas kohalikku omavalitsusse, lasteabisse või politseisse;
5.6. Kui on alust arvata, et kannatanuks on treener või töötaja, tuleb sellest teavitada juhtkonda.
5.7. Kui on kahtlus, et juhtumi puhul võib, aga ei pruugi tegu olla kuri- või väärteoga, tuleb pöörduda politseisse ja küsida nõu. Kui on veendumus, et tegu võib olla kuriteoga (sh seksuaalkuriteoga) või väärteoga, võta ühendust hädaabinumbril 112. Politseisse tuleks pöörduda kohe samal päeval. Politseile saab teatada ka kirjalikult vastavat vormi kasutades või e-kirja teel ppa@politsei.ee või lähimasse politseijaoskonda pöördudes. Spordiklubi/spordialaliit peab politseiga kooskõlastama edasised tegevused, et mitte takistada politseiuurimist.
5.8. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks asuvad Lastemajad tegutsevad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemaja poole võib pöörduda ka nii tavakodanik kui spetsialist telefonil 5854 5494 või kirjutades info@lastemaja.ee. Nõu saab samuti lasteabitelefonil 116 111, mis on 24/7 kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles.
5.9. Tööandja peab teadma olukorrast, kus lastega töötab isik, kellele on alus esitada kahtlustus laste vastu toime pandud süütegudes (kuri- või väärtegu).
5.10. Juhul kui tööandja ei peata töösuhet või kahtlustatav ei lahku ajutiselt töölt, tuleb sellest teada anda politseile, EADSE-le või Spordikoolituse ja -Teabe SA-le.
6. DISTSIPLINAARMENETLUS
6.1. Rikkumised käesoleva korra alusel:
1) lugupidava kohtlemisega seotud rikkumised (p. 2.1; p. 3.1; p. 4.1);
2) eetika alased rikkumised (p. 2.2; p. 3.2; p. 4.2);
3) õigus puutumatusele (p. 2.3);
4) soopõhine ahistamine (p. 2.4; p. 3.3; p. 4.3);
5) seksuaalne ahistamine (p. 2.5; p. 3.4; p. 4.4);
6) uimastivaba keskkonnaga seotud rikkumised (p. 2.6; p. 3.5; p. 4.5);
7) tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning piisava puhke- ja uneajaga seotud rikkumised (p. 4.6).
6.2.Distsiplinaarmenetluse (menetlus) käik
1) Pöördumise, vihje vms registreerimine. Kõik pöördumised fikseeritakse kirjalikult (registreeritakse). See tähendab, et märgitakse üles kõik juhtumiga seotud sündmused, toimingud ja kontaktid, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja juhtumi kirjeldus.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X sai juhtumi kohta telefonitsi/e-kirja teel infot inimeselt Y.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X rääkis juhtumist spordiklubi töötajaga.
[Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja vestles inimesega Y.
[Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja teavitas spordiklubi tegevjuhti.
2) Juhatuse poolt menetlust läbi viiva komisjoni ja vastutava komisjoni liikme määramine (välja arvatud, kui komisjon ja vastutav liige on alaliselt määratud). Juhatus peab juhtumi käsitlemisel hindama võimalikku huvide konflikti ja kajastama toimikus sellekohase teabe. Kui huvide konflikti ei suudeta vältida, edastatakse juhtum EADSEle;
3) Komisjoni poolt teabe kogumine ulatuses, mis on vajalik otsustamaks menetluse algatamise või algatamata jätmise üle. Menetlus algatatakse alati, kui väidetava rikkumise sisu on arusaadav, sõltumata esitatud tõenditest.
4) Teavitus osapooltele menetluse algatamisest või algatamata jätmise kohta – mitte hiljemalt kui 5 kalendripäeva peale teate saamisest (k.a) või alates ajast, kui väidetava rikkumise sisu on arusaadav (kui teate pinnalt ei ole etteheidetav rikkumine arusaadav). Koos menetlusest teavitamisega antakse rikkumises süüdistatavale tähtaeg omapoolsete selgituste, tõendite, taotluste jms esitamiseks (maksimaalselt 15 päeva).
5) Vajaduse korral komisjoni poolt täiendavate tõendite, selgituste jms kogumine (sh kolmandatelt isikutelt). Komisjon võib pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks;
6) Komisjon koostab toimiku pinnalt juhatusele ettepaneku menetluse lahendamise kohta koos võimaliku karistusettepanekuga.
7) Juhatus otsustab menetluse lahenduse, sh karistuse, otsusega ning edastab otsuse osapooltele.
6.3.Distsiplinaarmenetluse (edaspidi menetlus) läbiviimise reeglid ja põhimõtted
1) Menetluse läbiviimisel tuleb vältida tuleb põhjendamatute küsimuste küsimist, mis on kantud pelgalt uudishimust.
2) Menetluse kohta avatakse toimik (mis võib olla elektrooniline), kuhu kantakse kõik menetluse asjaolud ja tõendid. Puudutatud osapooltele tuleb tagada juurdepääs menetluse toimikule, võttes arvesse isikuandmete kaitse alaseid nõudeid.
3) Komisjon peab asjaosalistega läbi viima individuaalsed vestlused ja hindama ning analüüsima olemasolevat teavet. Kõik vestlused tuleb protokollida ja lisada toimikusse.
4) Menetluses olev teave on menetluse ajal konfidentsiaalne. Juhatus määrab juhtumi avalikustamise ulatuse.
5) Kõik osapoolte esitatavad tõendid, taotlused, vastulaused esitatakse e-kirja, posti teel allkirjastatult;
6) Töötaja või treeneri puhul käsitletakse rikkumist ametialase rikkumisena;
NB! Isikuandmete kirjapanemisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse alastest õigusaktidest.
• Dokumenteerimise eesmärk on anda selge ja üksikasjalik ülevaade juhtumi käsitlemisest organisatsiooni sees. See on oluline juhul, kui hilisemas etapis hakkab juhtumit uurima ajakirjandus või politsei.
• Dokumenteerimist tuleb käsitleda äärmiselt konfidentsiaalsena ning sellega hakkab tegelema piiratud arv isikuid.
• Juhtkond peab tagama, et teavet juhtumite kohta ei edastataks kellelegi peale konkreetse juhtumiga tegelejatele.
o Juhtumite puhul, mis võivad olla kriminaalkorras karistatavad, peab spordiorganisatsioon enne spordiklubi või treeninggrupi teavitamist küsima nõu politseilt, samuti enne lapsevanemate/hooldajate/eeskostjate ning teiste laste ja noorte teavitamist. Vajadusel meediale jagatav info peab olema lühike, konkreetne ja detailideta.
• Kuulujutud muudavad politseiuurimise või spordiorganisatsiooni juhtumi käsitlemise keerulisemaks ning lisavad asjasse puutuvatele inimestele soovimatut survet. Samuti on keelatud hinnangute andmine juhtunust info avaldaja ning ohvrite kohta. Iga kannatanu 8 versiooni kahtluse alla seadev käitumine või väljaütlemine võib olla taasohvristav ning tema või teiste võimalike ohvrite tervist mõjutavate tagajärgedega. Sellise käitumise ennetamine ning vajadusel lõpetamine on organisatsiooni (juhi) vastutusel.
6.4. Karistuse liigid
1) suuline või kirjalik hoiatus (TLS mõistes);
2) treeningul osalemise või juhendamise keeld määratud ajaks;
3) töölepingu/teenuslepingu lõpetamine.
6.5. Karistuse määramine
1) Suuline või kirjalik hoiatus, milles märgitakse, et korduvuse korral võetakse kasutusele rangemad meetmed;
2) Otsus, kus on märgitud juhendamise keelu aeg ja tingimused (nt keelatud viibida spordiklubi ruumides xxx ajavahemikul);
3) Kirjalik otsus töölepingu/teenuslepingu lõpetamisest;
4) Liitkaristuse määramine, nt rahatrahv ja juhendamise keeld xxx ajaks.
6.6. Menetluse otsus
Otsus tehakse (toimiku alusel) teatavaks mõlemale osapoolele, milles on märgitud:
1) juhtunus osalejate nimed, sünniaeg (isikukood), elukoht;
2) rikkumise sisu (faabula);
3) asjaolud ja menetluskäik;
4) otsus tuginedes karistusliikidele.
Materjalide edastamise otsus politseisse:
1) väärteo tunnuste esinemisel;
2) kuriteo tunnuste esinemisel.
Otsusest teavitamine (vastavalt juhatuse otsusele oma kodulehel, info teistele organisatsioonidele, sh EOK, EADSE, SKTSA vm, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid).
6.7. Edasikaebamise kord
1) Distsiplinaarkomisjonis süüdi mõistetud isikul on õigus pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks.
2) Kaebus määratud apellatsiooniüksusele (nt spordialaliidu apellatsioonikomisjon, juhatus, EOK spordiarbitraaž, kohus vm).
6.8. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise alus
1) rikkumise puudumisel;
2) aegumine (rikkumise toime panemisest 5 aastat);
3) süüdistatava surm;
4) otstarbekuse kaalutlusel;
5) kokkuleppe saavutamisel (leppemenetlus).
7. LÕPPSÄTTED
1) Muudatusi korras tehakse üldjuhul vahetult enne hooaja algust või seoses muutustega seadusandluses või spordialaliidu/spordiklubi põhikirjas;
2) Lähtuvalt antud korrast võib kehtestada täiendavaid juhendeid või reegleid;
3) Iga hooaja alguses tutvustatakse (spordiklubi/spordialaliit, treenerid) töötajatele, treenitavatele kui lastevanematele korda ja selle uuendusi;
4) Treenitavate vahelised erimeelsused lahendatakse rahumeelselt ja vajadusel pöördutakse abi saamiseks treeneri või töötaja poole
