Uudised

Eesti suusatamise arenguloos on Otepääl väga oluline koht olnud. Kui tasaselt, peamiselt ikka jõgedelt ja järvedelt alustanud murdmaasuusatamine 1929.aastal esimest korda Eesti meistrite selgitamiseks Nuustakule saabus, saadi aru, et siinne maastik sobib parimate suusatajate selgitamiseks ideaalselt. Otepää ise polnud  teiste keskustega  võrreldes toona just kõige tugevam suusakants, aga tasapisi läks siinnegi suusaelu käima. 
​Tormiline areng tuli sõjajärgsel perioodil, mil kogu NL jaoks avastati see nii suurepärase treeningu- kui võistluskeskusena. Neid NL meistrivõistlusi nii noortele kui täiskasvanutele tuli siia ridamisi ja eriliseks tippajaks kujunesid möödunud sajandi kuue- ja seitsmekümnendad, mil siia asutas treenima pikemateks laagriteks end kogu NL koondis.

Kuid kõik see jäi siiski vaid suurriigi siseseks toimetamiseks, sest rahvusvahelist väljundit Otepääl teatud põhjustel ei võimaldatud. Kuigi maailma suusatamises oli neil aegadel NL võimsalt esindatud, siis kõigile jäi küsimus õhku - mida ikkagi kujutab endast see Otepääks kutsutud kant, kust tullakse ja kogu maailm "kotti pannakse". Seda pärimise huvi kinnitas mulle ka Pavel Koltšin, kes oli oma südamesse siinse kandi võtnud  ning   pidi üsna tihti oma headele kolleegidele Põhjamaadest Otepääst rääkides n.ö. poolikuid seletusi pakkuma...Sest need küsinud lausa otse - tahaks tulla ja vaadata teie treeninguid ja harjutuspaiku...
​
Kui hakati rajama Tehvandi treeningkeskust, siis olla mujal maailmas  NL koondislastelt samuti uuritud,  et mida see Eestis olev "Pentagoni keskus " kujutab. Eks ajalugu armasta uperpalle ja nii  on ka selle "pentakaga"  käinud, et selle kunagised rajajad peavad nüüd sinna tulemiseks viisat taotlema ja eurodes tasuma. Mida nad ka teevad, sest Otepääl pole mitte ainult HÄÄ olla..., vaid siin harjutades võib saada VÄGA HÄÄKS...

Loe edasi Kaarel Zilmeri suusaveebist.