Uudised

Õnnitleme Agnes Levandit 80. aasta juubeli puhul!

30.01.2020
Agnes Levandi (foto: K. Zilmer)

Hea kolleegi, aastaid ka  Tallinna ülikoolis üliõpilastele suusaõpetust jaganud, aga sellele ka elus toimetulemise nõugi juurde lisanud Agnes Levandiga  kohtume TLÜ kehakultuuri ja rekreatsiooni erialade praeguses tegutsemispaigas -  Räägu tänava õppehoones.
 
Ah et siin te nüüd siis asute”, võtab  endiselt toimekas (Aki ) AL ,omaaegseid Eesti parimaid suusatajaid ja üks Abelite suusakoolkonna säravamaid esindajaid oma ringivaatamise lühidalt kokku. “Ma tõin siin pisut “vanavara” ka kaasa” sõnab ta istet  võttes  ja kotist mitmeid pakse kladesid välja tõstes. “Need on minu omaaegsed treeningpäevikud. Ehk pakuvad huvi ja on endalgi hea mõnd toonast asja siit meelde   tuletada “ on Akil   selle kohta seletus lisada…
 
Klõpsan mobiili salvestama ja Aki alustab…

Abelite suusatrenn – mida kõike seal küll tehtud sai !
 
Eks kuulun minagi sinna Abelite noorte suusatajate esimesse põlvkonda, koos Helle Ritsing- Tallo,  Mart Eduri  ja teistega.  Harjutasin algul Aino Paali juures, aga tema läks ära Viljandisse. Tegelesin siis alguses lausa kolme alaga – ujumist tegin Voldemar Hünersoni juures, kunstilist võimlemist   Erika Kägi trennis.  Suusatamise juurde jäin ikka vist sellepärast, et see trenn oli kõige mitmekülgsem.  Hünersoniga juba sai käia ka üleliidulistel Spartaki võistlustel, aga ehkki alguses lubasin ujumisega jätkata, siis peagi tegin otsuse  Abelite rühma kasuks. Kunstilises võimlemises jõudsin kuskil II järgu tasandile, aga see jäi tasapisi ikkagi tahaplaanile. Kuid kõik see nende aladega  saadud mitmekülgsus tuli edaspidi vaid kasuks…

Muidugi oli ikkagi  Abelite trenniseltskond just see, mis mind sinna kiskus . Ei mamma – papa teadnud, mis ma seal teen ja kui siis isegi tädid pärisid ja  tundsid minu pärast muret, siis mamma rahustas nad maha, et – ta on õiges ja kindlas kohas.
Eks me olime seal üks Supilinnast pärit kamp, mina pisut küll kaugemalt Tähtvere tänavalt, aga muidu eelistas Herbi ikka siitsamast naabrusest lapsed trenni võtta. Ega ta Tähtvere n.ö. professorite linnaosast eriti neid otsima läinud, või kui mõni sealt siis ka tuli, ega ta kedagi ära ka ajanud…

Abelite mitmekülgse ja üldise kehalise põhja loomisest on palju räägitud. Aga see hoidiski lapsed tegutsemas. Nii et trennide jaoks otsiti igat sorti uuendusi ja tehti mida vaid. Olid need siis slaalomsaabastega hüpped Toomemäel, mida mööda käivad inimesed imestades vaatasid või vettehüpped  ja isegi veesuusatamine. Nii et igav ja üksluine meie elu polnud…
 
Mäletan,  et üksvahe tegime hommikuti  kell pool seitse  enne kooli  Mitšurini tänava võimlas kõva võimlemistrenni. Teisel sügisel oli aga rohkesti pikki jookse pehmes Tähtvere rabas. Seal sai kullimängu mängitud ja siis väsinult siruli olles puhatud ning varsti jälle uus mäng käima pandud. Mulle eriti jooksud ei istunud, mina võisin pigem Herbi maja ümber saepururajal panna sada ringi ühte, sada teistpidi. Minu jaoks oli jooks kuidagi vastumeelt, aga istusid just sellised rasked trennid, nagu seda oli suusatamine saepurul või slaalomiharjutused. ( vt. Arne Kivistiku tehtud pilti kõrval, kus näha meie suviste treeningute toimumine Kääriku järve taga Seinamäel). Sealt järsust nõlvast mööda rohtu alla liueldes ja pöördeid tehes ei jäänud see millegagi alla talvisele "tormamisele". Ja koormus oli missugune !

Helle (Ritsing), tema  oli aga jälle jooksusoonega, nii et igaühel meist oli ikkagi midagi omapärast, mida Herbi oskas harjutamisega igati vajalikult suunata…
 
 
 
Eesti Suusaliit Sõjakooli 10, ruum 305, 11316, Tallinn Telefon: +372 603 15 16 E- mail: info@suusaliit.ee
Partnerid:
FIS
Terviserajad.ee
Tehvandi Spordikeskus
Suusatades...