Palju õnne Jüri Voodla 75!
Täna tähistab oma 75 . sünnipäeva endine Eesti koondise suusataja, legendaarne Jüri Voodla!
Jüri Voodla on andnud hindamatu panuse Eesti suusaspordi arengusse, viimasel paarikümnel aastal Kõrvemaa suusa - ja rattategevuse eestvedajana, piirkonna rajavõrgustiku arendajana ja ürituste korraldajana.
Täname ja õnnitleme Jüri Voodlat juubelil ning täname Sind aastatepikkuse panuse eest! Sama vapralt edasi!
Eesti Suusaliit
Jüri oli suusatajana eelkõige just möödunud sajandi 70ndatel üsna maailma tipus. Ilmutades end juba 1965.aastal koolipoisina ühel võistlusel toonast Eesti esisuusatajat, I Tartu maratoni võitjat Rein Tikku võites. See oli uudis, mis levis kulutulena suusaringkondades, andes samas selgelt märku, et Tallinnas, Kalju Valguse käe all harjutab üks sitke ja tõsist tahtmist täis noor suusataja. Edasine tee viiski teda meie parimaks nooreks ning tasahilju hakati koos treeneriga ka meeste klassi "ust lahti murdma". Kergelt see ei läinud, sest Rein Tikk, Valeri Zelentsov, Are Roonet, Hain Kinks ja terve rida toonaseid suusatajaid tegid ridamisi häid sõite ja nii saigi oma esimese Eesti MV "kulla" Jüri alles 1974.aastal. Ainult teatekuld tuli varem - 1970. aastal.
Üleliidulisel areenil oli kõik veelgi kordasid raskem. Toonast Nõukogude Liidu tippu vedas ju maailma esisuusatajaks pürgiv Vjatšeslav Vedenin, kes, nagu Jürigi, oli dünamolane ja esindas kuulsat ning võimsat Pavel Koltšini koolkonda. Nii et juba dünamolaste koondisse pääs osutus tõsiseks pähkliks ning kui Jüri sinna koha välja võitles, nagu 1972. aastal, tuli ka NL meistritiitel 4x10 km teatesõidus. Selle 1972.aastaga on seotud ehk ka Jüri suurimad võimalused. Käega katsutavasse kaugusse jäi lausa Sapporo OM. Minek oli sel hooajal tõesti hea, mida ilmestas ka see, et kuigi olümpiakoondis tehti lõpuks siiski ilma temata, sõitis ta pärast OM-i NL MV-l end 30 km distantsil 4. kohale, edestades veenvalt ka mitmeid olümpialasi. Eks sai sel ajal tunda sedagi, et kui koondise koostamisel oli "mehi lähemalt võtta", siis mindi ikka "oma poistega" või nagu sellele ajale veel tüüpiline - ei jõudnud mõned kaugema kandi sportlase välissõidu ankeedid õigeks ajaks Moskvasse kohale...
Jüri sellest nüüd, takka järgi enam numbrit ei tee ja tunneb vaid rõõmu, et just pikkade distantside mehena jõudis ta siiski NL tippu, kus lausa 70 km võistluseltki pudenes tema medalite hulka ka NL meistritiitel. Kahju muidugi, et ei saanud end maailma tippvõistlusel - Vasaloppetil proovile panna, sest see olnuks ilmselt Jürile, kui pikka koormust taluda suutvale suusamehele igati konti mööda võistlus küll...
Tippspordi järel kujunes Jüri tegemisteks Eesti "Dünamo" spordiasjade ajamine, mis polnud väliselt ju tundmata, kuid nüüd pidi seda ise vedama hakkama. Mingil ajal sai sellest teiste ohjamisest mõõt täis ja tekkinud väljakutsed end milleski muuski teostada viisid igati toimeka mehe ehitustarvete ärisse, kus samuti kenasti läks, eriti siis kui klientideks ostusid üsna tihti endised spordikaaslased...
Kuid ka see polnud suusatamise, looduses liikumise ja spordiüritustega “läbi imbunud” Jüri jaoks see päris õige rakendus. Ta hakkas spordiüritusi korraldama ja on seda teinud nüüd enam kui 20 aastat.
Pikemalt saab Jüri Voodla tegemistest lugeda spordipedagoog Kaarel Zilmeri suusablogist, kes Eesti suusatamise 100. aastapäeva puhul meenutab suusatamise ajaloo kohta põnevaid fakte ja kirjutab 100 artiklit.
