2023. a kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid
Valitsus otsustas täna, 9. veebruaril, et 2023. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Anne Erm, Lembit Peterson ja Priit Pärn. Spordi elutööpreemia laureaadid on Tiit Nuudi ja Väino Treiman. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes.
„Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Preemiate saajatest väärikamad on ligi pool sajandit oma valdkonda panustanud ning sellega suureks eeskujuks olnud meile kõigile, keda nende töö on puudutanud,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. „Soovin tänada kõiki neid 145 kandidaati, keda esile tõsteti. On uhke, et Eestis on nii palju väljapaistvaid inimesi, kes oma tööd südamega teevad ning sellega Eesti kultuuri ja sporti uutesse kõrgustesse juhivad,” lisas ta.
Spordipreemiad
Elutööpreemia laureaat, endine tennisist Tiit Nuudi on andnud olulise panuse Eesti spordi- ja olümpialiikumise arengusse. Esitaja sõnul on Nuudi panustanud oma energiat ja teadmisi spordivaldkonda enam kui 40 aasta jooksul, olles spordijuht kõige olulisematel Eesti spordi ümberkorraldusaastatel. Ta on olnud tänase spordikorraldusliku mudeli väljakujundamise üks eestvedaja, arendanud rahvusvahelisi kontakte ning juhtinud meie spordiliikumise ja -organisatsioonide koha taastamist rahvusvahelises koostöös. Eesti Olümpiakomitee asepresidendi ja presidendina käivitas ta tänaseni edukalt toimiva majandusettevõtete sponsorluse ja partnerluse raamistiku ning lõi valitsusasutuste ja spordiorganisatsioonide võrgustiku, mis viis spordi rahastamise süsteemi loomiseni ja spordi reguleerimiseni õigusaktides. Tiit Nuudi esitas elutööpreemia kandidaadiks Audentese Spordiklubi.
Elutööpreemia laureaat, kiiruisutamistreener Väino Treiman on andnud olulise panuse kiiruisutamise valdkonna arengusse. Treiman on teinud aastaid pühendunult tööd eesmärgi nimel Eestis spordiala taastada. Juba 35 aastat tagasi alustas ta Adaveres kiiruisutamisrajaga ning laste trennide läbiviimisega. Esitaja sõnul näitab Treimani professionaalsust ja pühendumist see, kuidas suhteliselt lühikese ajaga kasvatatakse ühest väikesest kohast kaks maailmatasemel sportlast – Saskia Alusalu ja Marten Liiv. Treimani kandidatuuri esitas Eesti Uisuliit.
Kummagi elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemia määramisel arvestati sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusesse.
Preemiad pälvivad Aivar Nigol ja Hillar Zahkna eduka maailmakarika etapi korraldamise eest laskesuusatamises ning ujumises kolmekordseks juunioride Euroopa meistriks tulnud Eneli Jefimova, kes ühtlasi saavutas täiskasvanute maailmameistrivõistlustel 6. ja 9. koha. Aastapreemia pälvivad ka kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Janek Õiglane, olümpiamängudel vigursuusatamises pronksmedali võitnud Kelly Sildaru, külgkorvi motokrossi maailmameistrivõistlustel hõbemedali võitnud Kert Varik ning Kristin Tattar, kes võitis kettagolfi maailmameistri tiitli.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Kultuuripreemiad
Elutööpreemia laureaat, helilooja, muusikateadlane, -ajakirjanik ja festivalikorraldaja Anne Erm on andnud suure panuse eesti džässmuusika edendamisse, pannes 1990. aastal aluse Tallinna Rahvusvahelisele Festivalile Jazzkaar. Baltimaade suurima džässifestivali algatamise kõrval on Erm aidanud eesti muusikat propageerida raadioajakirjanikuna, samuti on ta muusikaajalugu talletanud raamatu ning arvukate artiklitega džässi ja levimuusika teemadel. Ermi esitajad elutööpreemia kandidaadiks olid Music Estonia, Estonian Record Productions, Kaunis Muusika, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Shiftworks, Eesti Jazzliit, Arvo Pärdi Keskus ning Eesti Rahvusringhääling.
Elutööpreemia laureaat, näitleja, lavastaja ja teatripedagoog Lembit Peterson on esitajate sõnul alates Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri legendaarse VII lennu lõpetamisest pühendanud oma tee teatri teenimisele. Peterson oli 1994. aastal üks stuudioteatri Theatrum asutajatest, täna tegutseb ta Theatrumi kunstilise juhi ja lavastajana. Ta on töötanud ja lavastanud mitmetes teatrites, toonud lavale lugematuid näitemänge ning tegutsenud pedagoogina. Peterson on juhtinud teatriprogramme Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Viljandi Kultuuriakadeemias ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda, kus tegutseb professorina ka praegu. Lembit Petersoni esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Näitlejate Liit ning Tallinna Linnateater.
Elutööpreemia laureaat, kunstnik-lavastaja, režissöör, karikaturist, illustraator ja õppejõud Priit Pärn on üks Eesti rahvusvaheliselt tuntumaid ja tunnustatumaid filmitegijaid, Eesti animakoolkonna üks rajaja ja juhtfiguur. Alustanud tudengipõlves karikaturistina, on Pärn ajastutäpseid ja sotsiaalselt tundlikke filme lavastanud ligi pool sajandit. Lisaks filmiloomele on ta tunnustust pälvinud ka kunstniku ja raamatuillustraatorina. Samuti on ta olnud õppejõud mitmetes maailma kõrgkoolides, rajanud ja juhtinud Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonda ning olnud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Priit Pärna kandidatuuri esitasid Kultuurileht (ajakiri Teater. Muusika. Kino), Eesti Joonisfilm, Eesti Filmitööstuse Klaster ning Pimedate Ööde Filmifestival.
Iga kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvivad Maria Faust, Jaanus Samma ja Eik Hermann silmapaistva loomingulise tegevuse eest 2022. aastal ning Rainer Sarnet dokumentaalfilmi „Vaino Vahingu päevaraamat“ eest ja Heli Allik Jonathan Littelli romaani „Eumeniidid“ eesti keelde tõlkimise eest.
Aastapreemia suurus on 9600 eurot.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 105. aastapäeva eel, 20. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
