|
Uudised
01.07.2018
Viimsisse, Lubjamäele rajatud mäesuusakeskuse VIMKA möödunud talihooaeg läks igati korda. Talvealguse pehmed olud lasid küll alles jaanuari keskel lumetootmist alustada, aga kui siis vaid mõnede päevadega põhinõlv, tuubirada ja ka algõpetuse plats korda said, jagus külastajaid ja mis eriti tore - käima läksid ka koolitused. " Olen mullusega igati rahul ja loodame, et uuel talvel saame veelgi rohkem rahvast mäele" on keskuse eestvedaja Priit Tammemägi ka keset suvist palavust Vimkal möllates igati optimistlik. Nüüd, hetkel on ta oma püsimatu hingega hoopis uuel - "ronimislainel"...
Nii et - askeldusi Lubjamäel jagub , sest Vimka nõlva alla, peanõlva ja tuubinõlva vahele kerkib midagi erilist. Sest ei saa ju keskus niisama vaid talvele loota, vaid järjekordse tõmbenumbrina kerkib Vimka suvepark. Võimas palkidest konstruktsiooniga ronimislinnak, kus juba järgmisel nädalal tahetakse esimesed turnimishuvilised vastu võtta.
11.06.2018
Järgnev lugu sai kirjutatud 4 aastat tagasi, aga nagu uuesti lugedes kogesin - kannatab Venemaa MM-i eel praegugi lugeda. Justkui soojenduseks, sest VUTT JÄÄB VUTIKS !!!
Praegusel "Brasiilia lainel " on mängud vallutanud maailma, seda küll ikka jalgpalli kaudu, aga toonud muu ajaga võrreldes rohkem esile ka mängu kui sellise laiema rolli. Tõsi, päris rohkesti püütakse praegu mängu olemust lahti seletada vaid jalgpalli kaudu, aga jäädakse pahatihti hätta - nii jalgpalli enda kui kaugeltki juba mängu lahti harutamisega. Tahtmata tunnistada, et mõningaid asju, nagu ka mängimist ei saagi lõpuni lahti seletada ja see ongi selliste tegevuste võlu. Ilma, et nende unikaalsusele ja omapärale kogu aeg põhjendusi ja õigustusi otsitaks, et miks mänguline tegevus ikkagi nii haarav on...
Kui selleks aga hirmus tahtmine on, siis soovitaksin ühe allika juurde küll pöörduda. Vaieldamatult ühe kõige sügavaima käsitluse on andnud mängu mõtestamise kohta kindlasti üks 20. sajandi kuulsamaid kultuuriloolasi hollandlane Johan Huizinga. Tema tuntuima raamatu kohta kirjutatakse raamatu eestikeelsena ( tõlkinud Mati Sirkel) välja andnud kirjastuse Varrak lühitutvustuses järgmist:
"Mängiv inimene" (1938) on kultuuriloo kullavaramusse kuuluv uurimus mängu ja mängulisuse tähtsusest inimühiskonnas. Huizinga näitab väga laialdasele materjalile tuginedes, et kultuur sünnib ja areneb mängus ning mänguna. Kuigi kultuuri edenedes nihkub mänguelement tasapisi tagaplaanile, kristalliseerub see teadmistes, luulekunstis, õiguskorras, riigielu vormides jm. Huizinga analüüsid lasevad mõista, et inimese tegevus on selle sügavamal tasandil tihti mänguline, et oma loomult on inimene "mängiv inimene" - homo ludens.
|
