|
Uudised
16.02.2023
Kultuurkapital tunnustas elutööpreemiaga kirglikku spordimeest ning suusatamise ja liikumisharrastuse asjatundjat RENE MEIMERIT.
Rene Meimeri (sünd. 16.IX 1949 ) tegemisi on terve elu saatnud tegelemine spordiga. Seda nii enda harrastuse kui ka teiste õpetamise ja suunamise kaudu.
Harrastades aastast 1960 murdmaasuusatamist Senta Meieri suunamisel, siirdus ta aastal 1965 Uno Kajaku juhendamisel suusahüpete ja kahevõistluse harrastamise juurde. Ta on võitnud Eesti mv-tel kahevõistluses hõbeda (1968), maratonijooksus kulla (1981), hõbeda (1984) ja 3 pronksi (1982, 1983, 1989) ning 30 km maanteejooksus pronksi (1984). Isiklik rekord maratonis 2:27.37 (1984). Osalenud 1988 ja 1989 triatloni EM-il ning 1989 Hawaii Raudmehe triatlonil.
Rene Meimer lõpetas 1968 Tallinna 21. kk-i ja 1972 TPedI KKT. Töötades aastail 1971–75 Tallinna Keskraj-i SK-s suusatreenerina, oli ta ka hilisema olümpiapronksi Allar Levandi esimene treener. Aastail 1975–77 juhtis ta Jõu vanemtreenerina spordiühingu suusatamisalast tööd. 1982.aastal asus ta tööle Tallinna Pedagoogilise Instituuti suusaspordi õppejõuks. 1997.aastal alustas ta ülikoolis ka uue eriala - rekreatsioonikorralduse loomist, mis on praeguseks töötanud edukalt veerandsada aastat ning valmistanud ette arvukalt vaba aja ja puhketegevuse korraldamisega seotud spetsialiste väga erinevatele Eesti keskustele.
Oma organisatoorseid võimeid ja paljuski just vabatahtlikku tegevust on Rene Meimer rakendanud nii Eesti Suusaliidu kahevõistluse alakomisjonis (viies näiteks läbi ka esimese FIS -i Continental Cupi võistluse Otepääl), kui hiljem ka Triatloniliidus peasekretäri (1988–93), asepresidendi (a-st 1990) ja presidendina (1994–96).
Viimastel aastatel on ta pühendunud kepikõnni harrastamise arendamisele Eestis, täites praegu ka Eesti Kepikõnni Liidu asepresidendi kohustusi. Ta on läbinud mitmeid Rahvusvahelise Kepikõnni Liidu (INWA) instruktorite koolitusi ning omandanud kepikõnnitreeneri kutse. Sellest lähtuvalt on tema peamisteks tegevusteks praegu laiapõhjalise kepikõnni harrastuse loomine, erialased koolitused ning nõustamised, treenerite väljaõpe, samuti vajalike õppematerjalide koostamine. Rene Meimeri eestvedamisel toimuvad praktilis-metoodilised koolitused ja treeningtunnid (näiteks Kepikõnni Ekspressi kaudu) on sisuliselt haaranud kõiki Eesti piirkondi ja leidnud väga head vastukaja, tekitades sedasi olulisi nihkeid ka kohalikes liikumisharrastuse ettevõtmistes. Seejuures on ta kasutanud oskuslikult just ülikooli kehakultuuri ja rekreatsioonikorralduse vilistlaste võrgustikku, võimendades nende kaudu liikumisharrastuse vajalikkuse mõistmist ja arendamist. Seda näiteks ka Tallinnas, kus on aastatega teoks saanud n.ö. linnaosade kepikõnni sarjad, mille kaudu on saadud kaasata ka selliseid sihtrühmi, mis on senini jäänud liikumisharrastusest kõrvale.
Ühe valdkonnana võib märkida ka Rene Meimeri rolli sporditurismis, kus ta on seoses vaba liikumise võimaluse tekkimisega viinud arvukalt sportlike tegevustega gruppe erinevatesse riikidesse, tuues samas sealseid huvilisi tutvuma Eesti looduse, kultuuri ning liikumisvõimalustega.
Rene Meimer on avaldanud erinevates väljaannetes artikleid nii suusahüpetest triatlonist, kepikõnnist kui ka laiemalt liikumisharrastusest. Ta on olnud hea lektor väga erinevatel spordi ning liikumisharrastuse üritustel, kujunedes seeläbi mitmete spordialade asjatundjaks ja arvamusliidriks.
Meenutuseks ka üks 55 aastat vana pilt, kus Rene sooritab hüpet 1968.aastal Tehvandi mäe avavõistlusel ja võidab kahevõistluses olümpiamehe Tõnu Haljandi järel hõbemedali
Koostanud: Kaarel Zilmer, kolleeg ja mõttekaaslane
Detsember 2022
12.02.2023
Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid 10.02.2023 pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2023“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud: Alexela, Capital Mill, CF&S ESTONIA, Jetoil, E-Piim, Rimi Eesti, Lõunakeskus, Anders Anderson, Jüri Käo, Mart Lajal.
Tänuauhinnad – kunstnik Kalli Seina klaasskulptuuri – andsid ühiselt üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Piret Hartman ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Kultuuriminister Piret Hartman tunnustas kõiki ettevõtteid ja inimesi, kes on panustanud Eesti sportlastesse ja sportlikku Eestisse. „Mul on hea meel liikumisaasta alguses tänada kõiki spordisõpru, kellest osad on juba aastaid toetanud Eesti spordiedu, olulisi spordisündmusi ning liikumisharrastuse edendamist. Erasektori ja ettevõtete toetus spordivaldkonda on väga kaalukas,“ rääkis minister.
EOK president Urmas Sõõrumaa sõnul on toetajad sportlaste oluline tugijõud. „Käivitasime selle ürituse juba neli aastat tagasi nende inimeste ja toetajate nimel, kes võib-olla ei soovigi olla iga päev pildis, kuid neil on oluline roll meie spordielu edasiviimisel. Tagasiside toetajale on pigem emotsionaalne, aga see-eest väärtuslik,“ ütles Sõõrumaa.
Spordisõbra laureaat Mart Lajal tunnistas, et tiitli pälvimine oli talle meeldiv üllatus. „Olen küll mitmekümneid aastaid toetanud motosporti, kuid viimased kümme olen pühendanud ennast tennisele. Ja sealt on oodata! Märgake noori ja hakake neid juba toetama siis kui nad on alles juuniorid või noored,“ sõnas Lajal.
09.02.2023
Valitsus otsustas täna, 9. veebruaril, et 2023. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Anne Erm, Lembit Peterson ja Priit Pärn. Spordi elutööpreemia laureaadid on Tiit Nuudi ja Väino Treiman. Valitsus tegi otsuse kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele tuginedes.
„Riiklikud preemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Preemiate saajatest väärikamad on ligi pool sajandit oma valdkonda panustanud ning sellega suureks eeskujuks olnud meile kõigile, keda nende töö on puudutanud,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. „Soovin tänada kõiki neid 145 kandidaati, keda esile tõsteti. On uhke, et Eestis on nii palju väljapaistvaid inimesi, kes oma tööd südamega teevad ning sellega Eesti kultuuri ja sporti uutesse kõrgustesse juhivad,” lisas ta.
27.01.2023
Itaalias Friuli Venezia Giulia piirkonnas toimuval Euroopa noorte olümpiafestivalil võitis Stefan Sorokin freestyle-suusatamise pargisõidus hõbemedali.
Iga kahe aasta tagant peetaval talvisel Euroopa noorte olümpiafestivalil võistlevad sõltuvalt alast seekord sportlased sünniaastatega 2004-2007.
Esimest korda peetakse olümpiafestival kolmes riigis korraga - enamus võistlusi peetakse Itaalias, kuid minnakse ka üle piiri Austriasse ja Sloveeniasse. Ühtepuhku on kasutuses 12 võistluskeskust.
Tänavuses programmis on 12 spordiala: curling, freestyle-suusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelaud, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusahüpped, suusamägironimine. Kokku võtab olümpiafestivalist osa ligi 1600 sportlast ja ametnikku 47 riigist. Kuna Venemaa on Ukraina-vastase agressiooniga rikkunud olümpiarahu, ei kutsutud võistlusele Venemaa ja Valgevene sportlased.
|
